neljapäev, 29. detsember 2022

Neljakümneseitsmes ja kaheksas

 

*Vist isegi mõistan veidi neid jalgpallihuligaane. Selliselt matšilt nagu oli Prantsusmaa-Argentiina mäng, saab ikka sellise poweri sisse ja kui siis mäng ei lähe soovitud teed mööda, ajab vere keema küll. Olin oma hinges Euroopa poolt. Kui need kaks kobamisi väravat järjest tulid, hüppasin ka nagu vaimust vaevatud üksinda kodus ringi. Rõõmustasin täiega ja hoidsin hinge kinni kui asi penaltiteni läks. No jah, läks nagu läks lõpuks. Teine olla on ka igati austusväärne.  

*Võlumaa on läinud selleks korraks. Oleksin olnud valmis veel lund lükkama. Nüüd aga kahanevad lumevallid kiiresti ja väljas on nii libe, nii libe. Trauma pole veel paranenud ning sunnib topelt-ettevaatusele. Sellistel kukkumise hetkedel tahaks paluda sammu korduskatset.

*Eilsele libedusele oli jätk. Jäävihm. Auto oli paksu korra all ning andis ikka kraapida. Näitasin rändurist lapsele meie talve, tema oma vihmast suve. Tajusin tema jutust pisikest koduigatsusepoega. Aga aidata ei saa.

*Oli veider õhtu. Üks jõulune istumine, kus laud lookas, inimesed lahked, small-talk ja tõsisemad jutud olid päevakorras. Ka minul oli rääkida, aga ütlesin vaid repliike vahele. Nagu ikka, on seltskonnas alati keegi, kes domineerib ning ei tahtnud vahele segada. Aga need teiste loodki on sellised, millest saad iva endale välja võtta.

*Tegin voltimise näputööd, aga arvutamise koha pealt panin mööda ja nii sai valmis vaid hobuse kael, pea jaoks ruumi ei jagunud. Kuidas ma küll kogu aeg mööda panen, aru ma ei saa. :D

*Üldiselt oleme jõuluks valmis: piparkoogid, muidu koogid küpsetatud, liha marineerimas ning siis teatas osa kärjest, et nad on haiged. Hakkasin eos asju sügavkülma tagasi toppima, sest pooled sööjad on vähem. Eks nii on, et omi mõtteid peaks oskama kiiresti ümbermõelda - plaane võid ju teha, aga….

*Vahepeal on olnud jõulud koos kõigega, mis selle juurde kuulub: koristamist, kingituste pakkimist, söögilaua sättimist, saunatamist. Vaatamata sellele, et osa perest oli puudu, oli kuusealune kingipakke täis. Mõte töötab selles suunas, et kinkida pole niipalju tarvis, aga sellegipoolest on pakke avada tore. Meil on nüüd imearmas padi, uusi maitseid, minul uus kampsun ja veel pudi-padi.

*Teine õhtu teises peres vast ei läinud nii hästi. Miskit on muutunud, kas ma ise või siiski mitte, ma ei tea. Tajun mingit tõrksust, ning need nähvamised, mis kuuldavale tulevad, lähevad hinge. Olen vist hellik, kes paneb liiga palju tähele. Ma küll ei jaura kaasa, aga ikkagi…

*Kolmas päev oli osalt endale, osalt koerale-kassile-kaasale ja telerile. S.t laisalt tore päev.

*Libe on igal pool, selline uisuväli, et kui natuke ettevaatamatult astud, oled pikali. Aga pole viga, ainuke uisustiil, mida valdan, ongi uisutamine uiskudeta. Pühad on hinge laisaks teinud. Kui täna tuli trenni kutse, siis lootsin, et äkki ikkagi jääb ära. Aga ei jäänud, ja ajasin end kohale ning lõpuks oli igati mõnus.

neljapäev, 15. detsember 2022

neljakümnekuues

 

*Õues oli supper ilus, puud kaetud kerge lumelooriga ning on nii valge nii valge. Sain sellest osa küll enamasti vaid läbi aknaklaasi, sest tööaeg. Aga ilusam ikkagi.

Olen vist jätnud endast turvatunde looja kuvandi. Üks proua, mitte üldsegi väga tuttav, käis küsimas nõu, et mis mina tema olukorras teeksin. Arvasin, et ta on õigel teel oma otsustes. Kui üldse saab suhete teemal kindel olla. Endas võid ju olla, aga teine inimene.

*Tänagi jätkus talvevõlumaa. Lund kallab aina juurde ja lumelabidas töötab hoolega. Kõik jõudsin jonksu enne jalgpalli. Sõbranna entusiastlik kaasaelamine nakatas mindki. Šveits-Portugal, olen Šveitsi poolt. Miks? Ei tea.

*Kangelast mängima ei hakanud ja sõitsin bussiga päälinna. Teeolud olid kehvakesed ja buss hilines väga palju. Napilt jõudsin oma asjaajamisteni õigeaegselt. Pärast hängisin lapsukestega jõuluturul ja kohvikus. Turg oli ilus, aga ei üllatanud millegagi. Täidetud paprika söögikohas oli ülehinnatud ning jõuluturult ostetud ahvatlev maius maitses nagu tahke või, millele on kookost lisatud. Aga muidu oli tore.

*Iga päev lumelükkamise trenn. Veel pole tüdinud.

*Hommik võttis vastu uduga ja see udu maalis tõelisi postkaardilaadseid pilte. Üldse oli täna ekstra tore päev, kõik ettevõtmised sujusid hästi ja lisaks olime mälukas geeniused. Uhkuse tunne rinnus tõusis ja tegin endalegi mõne pähehüpanud vastuse eest pai.

*Kodu koristamise päev on viimasel ajal nagu aamen kirikus, laupäeval. Aga täna oli see ekstra teistmoodi, sest laskesuusatamine ja siis veel otsa jalgpall. Milline tugitoolisportlikkus on minus välja hüpanud :D

*Olin juba enne sõitma hakkamist mures, sest hoiatati tormi ja tuule eest, mis halvendavad teeolusid. Aga llaps vajas hoidmist, seega asusin varakult teele. Maanteel polnud täna häda midagi, aga ikkagi imen nagu käsn endasse neid hoiatusi.

*Hakkama ma ei saa võõras voodis magamisega. Kui kusagil monteeritaks selliseid väljalülitamise nuppe, laseks selle paigaldada küll. Tänaseks oli burgaa kohal. Turvalises soojas toas oli olla nagu vanajumala selja taga. Lapsekesega oli vahva, no nii armas oli olla, et selle kirjeldamiseks sõnu ei ole. Kui aga emme koju jõudis, läksin ka burgaad nautima - selline mõnus möll, mis puhub peast kõik halvad mõtted, muudab meele muretumaks ning hinge hardamaks. Paluks veel sellist möllu, aga ikkagi turvalisuse piirides.

 

esmaspäev, 5. detsember 2022

Neljakümneviies

 

*Vahepeal mott täiesti kadus.  Mõtlesin, et milleks see kõik ja mis ma siin olen nagu salasuitsetaja: nurga taga ja omaette - et keegi ei teaks ega saaks aru  😀.  Samas endal on teinekord neid hetki, mis päevadest esile on trüginud, vahva lugeda. Asju tuleb ju teha eelkõige enda pärast, mitte teiste pärast! Detailid vast polegi olulised, aga mingid emotsioonid, mida loovad erinevad eluhetked, mingid seigad, tähelepanekud.

*Ilus talv. Koristasin taas usinasti, endal mõtteis jahvatamas järgmise nädala graafik, et ma midagi ei unustaks, midagi segamini ei ajaks. Olen oma elu taas pinge-laineile seadnud, s.t palju sündmusi ning lisaks minust sõltumatu pinge, mille võtabki maha rohke tegutsemine. Imelikud on need toimetuleku mehhanismid.

*Tänase sündmuse ees ma ei paanitsenud. Selle eest tegi seda minu kaaslane. Olen endale pähe võtnud, kui minu väliselt mingid kokkulepped ei pea, siis ei jää lolli olukorda mina, vaid see, kes alt veab. Aga alt ei veetud ning taas oli super hea tõdeda, et mõnele inimesele on antud õnne olla õigel ajal, õiges kohas ning oskust haarata ka sellest juhusest sündinud võimalusest kinni. Mina arvan, et sisemine sära, mingi kunstiline maitsekus, andis tema juhusele suure tõuke tagant. Emotsioonid tänasest on vaid head.

*Vaatasin neli osa ühte seriaali, mille nime ma meelde ei jätnud. Täiest süüdimatult, mingeid ajaraiskamise jms süümepiinu ei tunne. Film oli selleks liiga põnev.

*Käisin koolitusel. Esimene mõte oli, et miks ma end lubasin tulla, aga loeng oli väga kaasahaarav ning mingid uued perspektiivid seadis paika. Alati sõltub kõik koolitajast, mõni suudab ka teema n.ö uksemati puhtaks küürimisest huvitavaks rääkida. Võib olla oli seegi koolitus vaid enesetuulutamine, ma ei tea, aga toonuse tõstmine on ju ka oluline.

*Tänase päeva ees olin pisut mures, sest tundsin vastutust. Läkski nii, et plaane tuli jooksvalt muuta. Ümberringi on palju haigestumisi ja seega ka äraütlemisi, sest tervis on ju number üks. Aga lõpuks läks ikkagi kõik väga hästi. Taas oli koolitajafenomen oluline ning inimestest tekkis ka tore atmosfäär, mis jättis hea mulje. Peaasi et mured maha said ning hinges on kordamineku tunne. Valminud küpsetis ootab jõule.

*Hommikul sõitsin linna, sest autohooldus. Tegin aega parajaks suures sodi-pudi ja vajalike asjade poes. Seal oli üsna paras paar tundi ringi patseerida, kõike katsuda ning kaaluda, kas meil läheb seda või toda tarvis. Nii pikalt mõeldes ja vaadates tulid ka jõulukingi ideed pähe ning seegi, et mu eakal tädil 91. sünnipäev. Kuidas ma nii olulise tähtpäeva unustasin?! Aga aega mul ju oli, sest õhtuse sünnipäevani oli aega maa ja ilm. Ostsin kohvi ja kooki ning suundusin hooldekodusse. Ma ei tea, mis seletamatu rahu mind alati saadab, kui ma tema kõrval istun ning ühtedele ja samadele küsimustele vastan. Kummaline. Õhtuni oli ikkagi aega küll ja veel, otsustasin kõndida mere äärde. Külm näpistas üsnagi, sest -10 on näpistav ja krõbe. Nina sai punaseks. Õhtuks suundusime vanima lapsega sünnipäevale. Korraldati sünnipäevalapsele üllatust, seega oli üllatus meilegi, kuidas ta reageerib. Muidugi oli ta üllatunud, aga meie olime tema valiku üle üllatunud ja sellelt olemiselt saadud imelikud emotsioonid saadavad mind veel tänagi.  

*Ring nädalal peal ja jälle kodukoristamise päev. Koristatakse enda pärast, et kodus hea ja hubane oleks olla, aga külalised olid oodata, seega natuke nagu nende pärast ikka ka. Ainsad istumise hetked said laskesuusatamise ajaks sätitud. Oli armas saunaõhtu. Arvan, et sain end veidi ventileerida, oma emotsioone jagada, ja niisama oli ka hea olemine. Mõnikord on mul kahju, et ma lihtsalt sellist aega endale rohkem ei võimalda. Aga samas maailmas on nii palju toredat ja nii paljust tahaks osa saada. Siis ongi valikud.