Avalikult salajane

Aastaraamat 2015 ei ole  enam tühjade lehtedega, esimesed märgid on juba maha jäänud ja avaldavad oma mõju. Minul on need õnneks pigem helgemat laadi. Kuigi lapse nutikas viskas saba, üks kauss on kapis vähem ja paar ootamatut (neist üks ka halenaljakas) olukorda tuli ka ette, on siiski kõik hästi.

Ka poisi esimene koolinädal on läinud pigem hästi, olen saanud teadmisi loodusõpetuse vallast ehk siis täpsemalt: millised omadused on seemnetel ja miks nad saavad kaugele lennata. Minul sellised omadusi kahjuks ei ole, kaugused küll ahvatlevad, kuid olen ikka liiga kodu küljes kinni. Kuigi, meie ränduril need omadused vist on, sest hetkel on ta maabunud teisele poole maakera.

Möödunud nädalal helistas üks ammune tuttav ja ütles, et loeb minu blogi. Pean tunnistama, et see oli ootamatu ja otsekohene, aga samas ei ole ma siiski nii lihtsameelne ja arvanuks, et kui riputad jutu suurde internetti ja valid oma blogi nimeks pere liikme nime, et siis mind mitte keegi ära ei tunne. Ega see anonüümsus siis eesmärk omaette ei olegi, pigem selline jaanalinnuefektiga - avalikult salajane :D 

Kuid omaette kõndides suurel-suurel-suurel põllul eeldad küll, et oled üksinda. Nii ma vähemalt arvasin, kui asusin üks päev oma kõnniringile. Olen lugenud juba mõnda aega ühte mantrat, lihtsalt ma usun sellesse ja olen veendunud, et kui iga päev seda korrata, siis see mõjub. Targad raamatud ütlevad, et soovitav on seda teha häälega. Nii ma siis kõndisin ja pobisesin oma sõnu, kui äkki vaatan vasakule ja näen, mõned meetrid minust kaugemal kõnnib üks noormees. Me olime ju põllul, mitte maanteel?! Kui suur on tõenäosus, et ühele põllule astuvad samaaegselt kaks inimest, üks mõni samm enne ja siis keset põldu nende teed ristuvad :D Igatahes, minu ehmatus oli suur ja loomulikult oli piinlik: mida üks poisiohtu noormees minust mõtles. Küllap vist nii, et see naine sellest majast on hull :D, räägib omaette. Muidugi võib olla ka võimalusi:  1. Tema oli oma mõtetes ja  mind ei kuulnud (nii kõvasti nüüd ma ka ei rääkinud). 2. Tal võisid kõrvaklapid peas olla ja sellepärast mind ei kuulnud. 3. Endast palju vanematele naistele ei pööra ta mingit tähelepanu, ka ei kuule neid :D

Sellest kõigest aga väike moraal: enne kui hakkan tegema mingeid asju, mis teistele võivad näida imelikud, teen ringi ümber oma telje ja veendun, et olen üksinda. Või mis vahet seal ongi :)