Tööinimestel on nädalas kõigest kaks vaba päeva ja enamasti kipub nii minema, et need päevad lihtsalt kulgevad koduse koperdamise tähe all. Mõnikord ma siiski ületan end ja suudan ühe päevaga kõik vajaliku korrastamise, sättimise ära teha ning teine päev jääb millekski muuks. Hiljuti kasutasin seda õmblemiseks. Kuna mul on kangaid ikka vanast hallist vene ajast veel alles, siis tuleb neid ometi tuulutada ja vähendada. Nii otsustasin, et õmblen väikestele tibukestele, kelle tõttu kannab minu meespool nime - vana, ja mis siin salata, eks mina samuti.
Selle pingviinipoeg Lolo voodipesus on üles kasvanud vist kõik praegu 20ndates noored. Igatahes saab üks väike poisiklutt seda sama teha. Kuna ühte kangast nii palju ei olnud, siis sai lihtsalt üks kirju juurde sobitatud. Ühes 2014. aasta Maretis oli tore padjapüüriidee, kus oli padjapüüril väike tasku, kuhu sai väikese kaisulooma ööseks poetada. Mulle tundus see mõte nii armas ja tegin ka, mitte küll üks-ühele. Väikesele Rometile õmblesin hoopis mõmmi Miku. Ketlinile aga tegin ajakirja järgi jänku Jussi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar