Üks jänkuke on juures

Üks väike jänkuke on saabunud ja tõstnud meie pere lapsukesed vanema õe ja venna staatusesse, ja meile ülejäänutele lisandub mõiste „kolmekordne“: onu, vanaema, -isa, vanavanaema, vanaonu, vanatädi. Nii et aastate möödudes lisandub ka tiitleid, lisaks kortsudele ja hallile juustes. Seni kuniks jänkuke kord koju saab, on meil kõigil käed-jalad tööd täis. Näiteks vanaema õmbles tulijale tekikoti, ikka tuduva jänkukesega. Jänku selleks, et tavaline kangas oleks natuke huvitavam, lõbusam. Kui mitte beebil, siis suurematel, kui nad beebit nunnutamas käivad. Jah, laps on ilmaime, iga üks omamoodi, oma iseloomu ja näojoontega.