Head kuulajad

"See- kui sind kuulatakse - tõeliselt kuulatakse-, on paremuselt teine asi maailmas." "Mis on siis kõige parem?" "Seda teab igaüks.  Maailma parim asi on võim." "Oi, kas tõesti?" küsisin naerdes. "Kuidas seksiga on?" "Ei. Kui bioloogia kõrvale jätta, taandub seks võimule. Sellepärast seda nii väga himustataksegi". Rmt. „Shantaram“. D.Roberts

Käisin vanade tuttavatega väljas. Eeldasin, et nüüd saab lobiseda. Saan natuke oma muljeid rääkida, sest meil on tõesti sündmusterohke aasta olnud. Aga nad isegi ei küsinud. Üks neist lipsis fotod läbi, ilma vähimagi emotsiooni näitamiseta ja sõnagi kommenteerimata. Ei tahtnud ise ka peale käia oma muljetega. Kartsin, et kostub kiitlemisena. Lobiseda muidugi sain, nii maast ja ilmast, aga mitte hingest. Mõnikord tahaks nii väga rääkida ka enda toredatest asjadest. Ei pea ju ainult ja alati muredest rääkima. Mõnikord tahaks ikka hõisata ka! Aga ma ise, kas ma kuulasin? Omast arust küll, aga nad ei rääkinudki. Vaid ainult maast ja ilmast, ilmast ja maast.

Häid kuulajaid on vähe, sest igaüks tahab oma asju rääkida ja olen täheldanud, et mida vanemaks, seda vähem jagub tähelepanu teistele. Argipäevad kasvatavad enda ümber suure paksu mulli. Kui see mull korraks lõhkeb, siis vast jagub tähelepanu teistele ka.

Siiski on minu juuksur hea kuulaja. Võib olla professioonist sõltuvalt. Aga vahet ei ole. Minu sündmused ja rõõmuhõisked läksid tema kaela.