Aeg

Aeg „Pulsist“ „Pulsini“ läheb kiiresti, oli teisipäev ja juba jälle on teisipäev. Mulle meeldib see seriaal. Kus on verised kohad, siis keeran pea ära, aga muidu eluline lugu, kõik need inimsuhted ja suhtumised joonistuvad hästi välja.

Aeg tiksub üldse kiiresti. Ei saagi aru, kas aeg tuleb, läheb või on. Vist ikka on. Tuhnisin kodus ostutšekkide karpi. See on siis see aeg, mis oli. Olen kogunud ühte karpi kõik tšekid, mis aastate jooksul on ostetud. Mõnikord on ostudel garantiiajad ja sellega tuleb ju hoolas olla. Nii oli neid tšekke kogunenud mitmete aastate jagu, ikka üsna mitmete. Nüüd tagantjärgi vaadata neid paberilipikuid oli üsna tore. Kui palju on raha kulutatud, millised asjad on alles, ja millised on juba loojakarja läinud. Üsna hea pataka tšekke sain ka ära visata.

Nii ajaviiteks vaatasin ka oma vanu isetegija postitusi. Millegipärast on see Isetegijate keskkond selline, mille käsitöölised riburadapidi maha jätavad. Igatahes tuvastasin sealtki palju neid enda tehtud asju, mida enam ei ole. Mõned neist on ära visatud põhjusel, et laps on suureks kasvanud ja neid enam ei vaja. Mõned on katki läinud ja hoogsalt ära kantud. Mõne puhul on mood muutunud. Ja mõni ese on lihtsalt mõttetuks träniks osutunud. Oma kätetööd on alati kahju ära visata. Kui oleks kõik selle mitme aasta toodangu prügimäele visanud ühe korraga, oleks vist olnud valus, kuid see loovutamine on käinud nii jupiti, pigem märkamatult. Nii et blogi  on ikka hea koht küll jälgida seda aega, mis oli. Vist ei peaks nii väga minevikus elama, aga mõnikord tuleb tahtmine tagasi vaadata. Korraks nostalgitseda ja mõelda, et küll ma olin tubli.