Niisama

Vahepeal on aga kutsu aasta vanemaks saanud. Ilmad on heitlikud. Olen lapsi hoidnud, kodus kokkanud, ilmsiks tulnud pettusi kirunud, päevapoliitikale kaasa elanud, jätkuvalt Tõde ja õigust kiitnud, katkisi suhteid lappinud, uusi korraldusi laitnud, heegeldanud, õues riisunud, lugenud, tube koristanud, spaatanud, ohtralt lobisenud, aidanud kirju koostada, läbirääkinud, helistanud ja oodanud. Eks ootaja aeg on pikk ja üldiselt ootaja aeg ei ole paralleelne vaid jupike sellest eespool. Inimene ihkab selgust, mitte ebamäärasust. Tahaks ju teada ja kohe. Aga hetkel on ebamäärane kõik, nii töö kui päevapoliitika, rääkimata spordist. Vast laabub ikkagi kõik. Mingi märgid juba ütlevad, et mulle soodsas suunas. Poliitika jääb muidugi omateed käima ja sport ka. Mida muuta ei saa seda pole mõtet vaenata ka. Aga ometigi kipub iga päev teemaks tulema. Sest muutused pressivad sisse end uksest ja aknast – katsu siis suu kinni hoida ja teemast kõrvale hiilida. Aga muidu on  päevakorral ka seemnemajandus, esimene külv on mullas. Kasvuhoones redised ja toas kastides lillekesed. Tegin sellel aastal uue katsetuse kängurukäppadega. Mullustest idanes kolm seemet.