Esialgu näib, et
veebruar meil jätkab sama porist rada mis jaanuargi. Õue oma nina sellise
poriga hea meelega ei pista, kõik lirtsub jala all ja soppa on rohkem kui ei
kunagi varem. Seega koer on õhtuks jube sopane ja seega pesemisprotseduur on
paras peavalu. Nii et kui ühtepidi on see talv nagu mugav, siis teistpidi
mitte.
Talv on siiski talv
ja vajadus villaste sokkide järele täiesti olemas. Seekord vajas neid pere
keskmine. Minu suvel kootud sokid olevat ribadeks muutunud ja korteripõrand
nõuab sooje sokke. Mis siis ikka, emad ikka aitavad lapsi rõõmuga. Eelistati
tumedaid ja ühevärvilisi, aga nii igavat eset ma ei viitsinud kududa. Seega
sättisin kanna ossa vähemalt kasse. Läks küll nii, et minu tähelepanematuse
tõttu on ühe soki kassid pead püsti, teisel tagurpidi, aga kiisud on kiisud. Omanikule
igatahes meeldisid nii kassid kui sokid koos kassidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar