Ajaarvamine on selle koroona jamaga totaalselt segamini. Nii võib olla
kolmapäev väga vabalt teisipäeval, neljapäeval hoopis reede, vaid laupäev ja
pühapäev omavad õiget tunnet. Sest siis on Maahommik ja õhtune saun. Vähemalt mingid
pidepunktis, millest kinni võtta. Argipäevad aga on nagu on; koroona, koroona,
koroona. Püüan küll vähem uudiseid vaadata, aga kõik telefoni kõned,
korraldused töö juures, manitsused lapsele, oletused ja tühjad jutud on ka koroona.
Tegin pühapäeval ühe linnatiiru, sain lapsega kokku, ikka ca 3 meetrit
vahet. Tema pani oma desinfitseeritud kompsu maha ja mina enda oma ka,
vahetasime nagu mingit salakaupa. Eemalt andsime teineteisele teada, et meil on
mõlemal kopp ees sellest olukorrast. Isegi pesapojal oli kodust nii suur kopp
ees, et temagi oli valmis vabatahtlikult valmis lihtsalt kaasa tulema. Linnas
selgus siiski, et talle on vaheldus ka toidupood. Katsetasime Selveris.
Ostlemine on praegu selline luuremängu moodi, et kui keegi läheneb, siis peab
põgenema.
Kuna argipäeval koduseid on meil tavaliseset rohkem, siis toiduvarud
vähenevad ülehelikiirusel. Nii mulle tundub vähemalt. Alles viisin 40 eurtsi
poodi ja juba pidin jälle minema. Ja iga kord haarab käsi ka sellist kraami
kaasa, mida esialgu osta plaanis ei olnud. Selline hamstri tunne on - varu peab
olema piisavalt. Nahavahele läheb muidugi kõik mis hambaall ei karju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar