Kaheksas: neljapäevast neljapäevani

Üks aprill lõi minu põsed punaseks, pani pea valutama ja tegi olemise teerulliallajäämisega sarnaseks. Kraadides selgus, et paha nali ja olen tõbine. Enne kui põdema sain jääda, oli vaja saata hunnik teateid ja sõita testile. Omast arust olen hoidunud ja vältinud, aga iial ei või teada, päris erakud ei ole meist keegi.

Kui juba rannas olin, ei suutnud kiusatusele vastu panna, kaks sammu kõndida ja mere õhku sisse hingata. 

2.04 K-d ei olnud, aga palavik on endiselt. Vegeteersin une ja ärkveloleku vahel üsna mitmed tunnid päevast. Siiski jõudsin ETVst vaadata „Ristumine peateega“, mis on eriti sürr vaatamine, nostalgilist „Laanetaguse suve“ ja muidugi saateid Ita Everist. Ühes vanas intervjuus ta ütles, et talle meeldib inimesi vaadelda. Olen ka tema pilgu sisse jäänud, kui ta tuli mulle PERHi koridoris vastu ja vaatas mulle sooja, heatahtliku pilguda silma sisse.

3.04 Teerull-teerull, miks sa mulle selle stabiilse 37,7 rullid. Tablett kerib alla, aga kerge peavalu annab teada, et tõuseb taas. Energiat on siiski õnneks rohkem ja suutsin isegi pisukese pikeerimise töö ära teha.

4.04 Ikka veel, aga kannatab olemist. Sain kätte greenestist tellitud pähklid ja muud spontaansed ostud. Kaasa oli kenasti pandud väike üllatusnänn ja käsitsi kirjutatud tänu ostu eest, mis on praegusel ajal armas ja olgem ausad, teeb südame soojemaks küll, kui pakike lihtsalt tellitud toodetega. Õues on krookused õitsema hakanud ja isegi mesilased ründasid õisi.

5.04 Olukord paraneb. Neli mahavisatud päeva, aga ju mul oli seda ka vaja. Ilmselt peabki keegi aitama aega maha võtta, kui ise ei oska.

6.04 Jätkan oma töid ja tegemisi sealt, kus pooleli jäi. Ja pooleli olevaid asju on, nii kodus kui tööl.

7.04 Täna luban endale kriitikat. Ma ei mõista, kui Jüri ütles ei, ei peaks Kaja jt seda otsust maha tegema. Jüri ei pea olema eeskujuks, kui tema tervis seda ei võimalda. Kaja ju ka eeskuju ei ole, mämmerdab ja mämmerdab.  Iga logopeed oskaks teda aidata. Ei tea, miks ta seda ei küsi?