**

 *Sattusin keset päeva seriaali „Kiirabi“ vaatama. See tõmbas endasse koos naha ja karvadega  Kui kunagi pensionile jään, vast siis on aega seepe vaadata. Päris tore oli vahelduseks, kuigi et on tõesti olemas oht neisse uppuda. Kas anda üldse seebika-kuradile sõrme, kui selline oht on?

*Õues taas karge. Sättisin asju, mis on mu lemmik tegevus. Viisin kuuse välja, see tegevus nii lemmik ei olnud. 

*Kui õige talvevarustus on üll, oli üsna hea sellise külma tuulega kõndida. Kõnniringil ei näinud me midagi erilist. Kui nüüd ühte surnud hiirekest, kes oli võsa oksa otsa roninud ja seal ära surnud, mitte eriliseks pidada. Kuidas ta vaeseke sinna sattus? Nagu sõna otseses mõttes: hiir tõmbas end oksa.

*Sorteerisin (juba jälle) kokku kogutud paberipahna. Kogutud oli papitükikesi, karbikesi, millest oleks abi kaarditegemisel. Aga püha müristus, kui palju neid kaarte siis elus ikka tehakse. Igatahes, sain mingi korra majja. Ega see paberikuhi palju  väiksemaks ei jäänud, aga no väiksemaks ta siiski läks, katlahakatust sai ka ning riiul kenasti korda. Lisaks oli väga meeldiv tegevus see sorteerimine. Korja või teinekordki karbid kusagile kokku, et siis hiljem oleks mida sorteerida 

*Olen plaani pidaja ja ootamatusi ei armasta. Aga kui nüüd ootamatult tuli trenni teade, otsustasin ikkagi spontaanselt ja läksin. Ega ei pea kogu aeg teadma, mida õhtul teen, veidike ootamatust võib ka endale lubada.

*Kuulasin ühe eaka taadi jõulumuljeid. Rõõmustasin väga tema pärast. Ma tean, et elu pole teda alati hellitanud, et suhted lähedastega on jäänud harvaks, aga kui nüüd poeg märkas isa üksildust, oli see nii armas, et tuli endal ka heldimus peale. Mõnikord pole üldse mingit põhjust, aga elame oma vanematest mööda ja kui neid ühel päeval enam ei ole, siis ei aita kahetsus mitte kõige vähemat. Täna on ema surma aastapäev. 

*Laia lund sadas, aga lubatakse taas lörtsi ja sula. Käis üks töömees, oli teine mingil viisil tuttavliku olemisega ja selgus, et olemegi kunagi jaganud ühte kodukanti. No näed siis. Aga aeg meid muutnud oli.

*Pikk päev, sest tahan tööd teha, trenni teha ning nende kahe vahele jääb mõttetu auk, mis on lihtsalt passimise aeg. Aga tahtmised nõuavad oma ja kui koju laekusin pärast AK-d ei pahandanud minuga ei koer, ei kass. Need on iseenda peremeheks olemise pluss pooled.