20. postitus

 

*Kihutasin töölt koju, et siis seal puid laduda. Mõtlesin, et kas BSH või BA või AS jt ka peale töö päeva, kui midagi sellist neile eksisteerib, tööd teevad, päris tööd. Lihtsalt üks uitmõte.

*Väga sajune päev oli. Õnneks olin eelmisel päeval  puukuuri puid lihtsalt hunnikusse kallanud ja sain neid nüüd rahus riita laduda. See on töö, mis aitab ka mõtteid mõlgutada ning neid omakorda ritta seada. Ega ma neid sealt süsteemselt kasutusse ikka võtta ei oska.  Kas see üldse ongi võimalik?

*Võib olla tõlgendan mingeid asju liiga suure tundlikkusega. Pole vaja olla nii hella hingega. Üks fakt jääb küll igavesti faktiks ja olnu andestamatuks, küllap siis läks nii hinge, et unustada ei suuda. Mis sellest, et üle viieteistkümne aasta on möödunud. Lastega seonduv tagab kõige tugevama emotsiooni, ükskõik siis, mis laadi emotsiooniga on tegemist. Muus osas aga peab elu usaldama, küll ta veeretab häid palle, millest haarata, ka ette.

*Mulle on mälumäng kogu aeg meeldinud. Juba lapsena olin teleka ees, kui mängisid Mõigu KEK, Pärnu KEK jt, saates Kes keda? (oli vist selline pealkiri) ja kui siis sai valikvastuste vahel valida, ning kogemata täppi läks, oli tunne nagu oleksin ilmatuma tark, mis tähendas puhast rõõmu. Seda sama rõõmu vastajate silmis näen ka Eesti mängus, mis siis, et kobamisi vastatud vastus, aga ma teadsin, seda hõiskab iga vastaja silmapaar.

*Oli tore mängida mjölki ja visata korvi. Kuigi ma mõnikord nagu oleks ära unustanud selle eelpubeka värgi, aga samas tuleb jälle mõni selline tore õhtu ja nad on nii kukununnud ning teotahtelised, ning siis ei ole minu hinges enam mingit torinat, et miskit keegi valesti teeb.

*Kui on kolm, siis kordamööda jääb keegi ikka üle, s.t et ei sobitu, tekib tühjast tüli ja muu jama. Täna oli meil jaotus, üks läks ühe vanavanaga ja kaks tulid teisega. Meil kolmekesi oli igavesti vahva, sest ootamatult hüppas meile matkakaaslaseks ka üks väga sõbralik kutsu, kes oli peaaegu nagu tsirkusekoer. Suud said mustikaseks meil kõigil neljal, selgus et koergi on mustikamaias. Nägime veel seeni ja murakaid ning sinikaid. Kutsu saatis meid autoni ning siis teadis ta väga hästi, kus on ta kodu.

*Lastele tahaks ikka ja alati mingeid elamusi pakkuda, sest lõppudelõpuks tulevikus mäletatakse ikka teravamaid, eredamaid elamusi. Seega startisime juba varakult ja käisime Vembu-tembumaal, mis on tegelikult üks aegadele vastu pidanud vahva koht. Seal olekuks tuleb aega võtta terve päev ja nii me tegime.  Igavesti tänulik selle pika päeva, mahasõidetud 400 kilomeetri ja koosoldud aja eest.

19. kord 2023. aastal

 *Nägin veisefestivalil ühte influencerit. Ma ei ole see julge tüüp, kes läheb juurde ja tervitab, kuigi et niimoodi eemalt vaadates oli selline tunne, et näengi teretuttavat. Kusjuures imelikult kombel tundus ta läbi interneti palju vanem kui ehedal kujul. Igatahes, kuulsaks võib tänapäeval saada üsna lihtsalt, peab olema julgust teha oma asja, ennast näidata ning mingi sisemine sära peaks ka olema, muidu juba vaatama ei jää ja jälgijaid ei saa.

*Keegi istub mu unejuhtme peal, lihtsalt ärkan liiga vara. Ka eilne väga väsitav päev ei viinud mind piisavalt pikaks ajaks uneauti. Olen täna väsinud.

*Kodus on bardakk igal pool. Nimelt remont ja sellega seoses on asju, tolmu kõik kohad täis ja minus ei ole mingit tahet, et neid praegu mingil viisil korraldada. Ootan nüüd kannatlikult, millal see kõik valmis saab. See kannatlikkuse pool mul tugev ei ole, aga samas see leppimise pool jälle on. Üks hea asi on selles ka, kodu koristamisel ei ole hetkel mingit mõtet.

*Mõtlesin, et lähen koju ja lihtsalt olen, sest tundsin end ikka veel nii väsinuna. Koju jõudes aga tuli meelde, et lehtkapsad kasvavad kevadest saadik katteloori all omasoodu, peaks neid korjama ja rohima. Saadud saak tuli ka sügavkülma hakkida. siis olid veel mõned nipet-näpet tööd ja ma ei molutanudki rohkem, kui "Hea karma haigla" aeg. Molutamiseks tuleb ikka kodust kaugemale minna, siis vast õnnestub.

*Vaatasime suguvõsa noorima põnni üle. Oli armas beebi ja üldse armas olemine. Hea meel kohe nende üle. Oma silm on kuningas 😉

*Maailma armsaim silmatera jäi mulle hoida. No nii armas, et söö või ära. Ilus aeg oli, aga nad läksid muidugi oma koju tagasi. Pakkisin kotid kodust ökokraami täis, on saabunud väikest viisi koduse kraami külluse aeg. Kogu hingest annaksin kõik kuud ja tähed kaasa, kui see võimalik oleks, kui see hoiaks kõik probleemid eemal. Tühjusetunde täitsin puude ladumisega. Lisaks on kaasa mures nii paljude tööde pärast ja kergendada tahaks seda kõike tööd ja vaeva. Kui see nüüd väga palju aitab, aga eks veidi ikka.

18. selle aasta postitus

 

*Pärast lusti- ja lillepidu on kiiremad päevad.😉 Koduseid töid on kogunenud omajagu ja pärast tööpäeva on vaja ette võtta kodused tööd. Peenra rohimisest sain sel aastal küll suuresti vabastuse, sest  minu hea laps võttis selle enda kanda, aga maasikaid korjata, lilli kasta, lillepeenraid sättida, oksi kokku korjata (pärast tuulispaska on õu oksi täis), midagi lõigata ja midagi kärpida, neid töid jätkub. Väikese trenni eest.

*Olime üsna ühtehoidvad, vist. Pärast kooli esimesed kokkutulekud oli meid kohal üsna mitu, aga mida aasta edasi, seda kasinamaks me read muutuvad. Seekord ei isuta üldse. Tegin ka päringu, et kes tuleb ja vastuseid oli null. No mis siis minagi. Võib olla isutab taas siis paremini, kui kepiga käime.😋

*Kuulasin pealt üsna paratamatult ühte koosolemist ja kõrvaltkuulajana sain aru, kui palju inimesed oma isiklikku muud tühja loba sinna asjaliku jutu kõrvale ajavad: meil oli nii ja mina olin naa. Pidagu ka blogi, see võtab ainult kirjutaja aega ja lugeja saab, kui ei sobi, lugemise pooleli jätta. Aga koosoleku ruumist see, kellele see muu loba ei istu, just välja ei jookse. Ja lisaks veel need koosoleku pidajad, kes on viisakad inimsed ja ei taha seda lobisejat korrale kutsuda, on samuti ajaraiskamise olukorras.

*Korjasin maasikaid, ühes käes tops ja teine hoidis koera, ümberringi sumises sääseparv. Aga oli vaeva väärt tegu, mu latsekesel on midagigi põske pista. 

*Arvan, et selle aasta top sündmus on leitud, käisime veisefestivalil. Väga hästi korraldatud sündmus, nii palju tegevusi lastele, kompaktne ala, kõik oli tasakaalus. Ja Stefan meeldib mulle niipalju küll, et näppu visata.

*Rääkisin sõbrannaga telos, tema ütles muuhulgad et tõmbab asju nimekirjas, mida ta enam ei tee, maha. No ei osanud sellepeale muud kosta, et kas vara ei ole või?

*Teadsin ette, et pettun, aga ometi tegin ettepaneku kokku saada lobisemise, jalutamise, üksteise nägemise pärast.  Kõik oli paraku sama, mis eelmised korrad, midagi ei ole muutunud. Oleme nii erinevaks kasvanud, ja ma üldse imestan, et kunagi oli teisiti. Miks on vaja üldse selliste inimestega suhelda, kes sinus head tunnet ei tekita? Ega ei teagi, võib olla hellitasin ikkagi lootust.  Iimeilus õhtu oli, oleks ju võinud mokteilitada, merd ja rannamelu jälgida, lihtsalt olla, aga neid ei huvitanud. Miski nagu ei huvitanud. Ei julgenud ka oma käimisi, olemisi, tegemisi nii väga rääkida, need oleksid kõlanud liiga suureliselt.

*Panime selga nö kodurõivad, võtsime kaasa pidulikumad rõivad ja metsamineku rõivad ning läksime minu lapsepõlve maile. Korjasime tikreid, kirsse, külastasime tädikest, käisime restos ja ujumas, kalmistul ning lõpuks metsas maasikal-mustikal. Pikk koduküla programm, nagu alati, on ilmatuma tore, ükskõik siis, mis ma sellel käigul ette võtan.

17. postitus

 

*Sata-sata vihmakene, tuul ka nii vali, et pükste jalas püsimine on keeruline. No veitsa pahandust ta tegi küll õue peal, aga mis seal ikka, ju toibuvad mu lilled, panged saab ise paika panna ja vanad paju oksad jõuab ka kokku korjata.

*Hiljuti kaasa kaotanud naine ütles, et kui ta mõtlema hakkab, keerab oma mõtte mujale, nii ei tunne kurbust liiga palju. Ma ei tea, minu mõte kipub ikka halva uudise peale minema, kuigi, et pole täpselt teadagi, mis on. Kuidas seda mõttelõnga keerata?

*Trobikond vananevat sugulast said kokku. Sain olla seal pesamuna, hea tunne oli J Kuulasin kõrvad kikkis ja panin nii mõnegi loo endale kõrvataha. Olen tähele pannud, et vananedes inimesed kuidagi ei viitsi või ei jõua enam üksteist kuulatada, ja mina ei oska rääkida, kui keegi oma juttu omavahel ajab. Vat see mind häiris veidi, aga 3h läks siu-vipsti mööda. Ja kuna aeg ei olnud veel öösse jõudnud ja rand oli lähedal, siis kuidas ma saan olla, kui kasvõi korraks pilku peale ei heida. Ikka heitsin mõne pilgu ja lasin tuulel endale puhuda.

*Maasikatel on haigus kallal, see on vist peamine põhjus, miks neid nii vähe saan. Küllap ma jonnin veel nendega edasi, mis siis, et hooaeg teeb nukraks, aga äkki järgmine on parem?

*Sain kurbuse-šoki mitmeks päevaks. Selleks šokiks oli vaja kuulda teatrietenduse ühte lauset, mis oli öeldud helluse keeles, ja isiklikku tausta. Nutsin südamest, küllap ka kõik seni nutmata pisarad vallandusid. Ma ei olnud kindlasti ainus lohutamatu, mitte et see mind aitaks. Ilmselt on vaja rohkem nutta, siis ei ole iga öeldud lause nii suure mõjuga.  

*Ärkasin paistes silmadega. Tahtsin oma emotsioone jagada ja kirjutasin paarile sõbrannale. Üks tuli kohale ja kuulas. Teiste tagasiside oli nutunägu, mitte et ma oodanuks kaasatundmist vms, kuid üksainus lootust sisendav sõna oleks kena olnud. Ma ei ole kindel, et ma isegi teiste ootustele oskan vastata. Seekord olid mul tõesti ootused.

*Kurbadele päevadel otsa pisut paremad päevad. Saime uuskasutada kolm aastakümmet seisnud kleite, kiikuda, lambaid sööta, maasikaid maitsta, mustsõstraid põõsalt suhu pista, raamatuid lugeda, kassi paitada, koormaid vedada.

16. postitus

 

*Väntasime tänagi ujuma. Uss ootas mind vees, s.t ujus oma ujumist, aga mulle tundus küll, et ta passib mind seal sihilikult J Hea, et turvamees kaasa tuli, on kindlam tunne, kui tead, et keegi sind päästma tuleb.😀

*Hing ei anna aiamaa olukorra pärast rahu. Tegin ikkagi tilli-herne korduskülvi, et siis varsti nina maas taimede tärkamist passimas käia. Tahaks ju oma peenralt, milleks need peenrad siis on.

*Ma lihtsalt ei viitsi arvata poliitikast mitte midagi. Aga olin sunnitud taas kuulama kuidas Kaja Kallas kõik uppi keerab. Teisiti arvamine tekitaks tüli, ja nii kehitasin vaid õlgu. Mina ei tea, kas Kaja Kallas on kõigis hädades süüdi, ei tea ka, kas Martin Helme või Jüri Ratas on. Mõttetu vaenamine.

*Mõtlesin ülejäänud aja rannas veeta ja raamatut lugeda, aga igast ilmakaarest hakkas saabuma suuri ja tumedaid pilvi ning minu plaanid läksid luhta. See-eest vaatepilt oli vahepeal väga ilus, päike nende mustade pilvede vahelt muutis värvid looduses kirkamaks enne, kui vihmasadu, välk ja pauk algas.

*Kui see halb saatus tabab, tuleb hädasid järjepanu. Käisin tuttavat prouat õnnitlemas, tal oli sünnipäev hiljuti. Kahjuks ei ole ta ühest hädast toibunud, kui juba uus kallal. Miks küll peab nii olema, et ei saa seda ühte maist elu ilma suurte hädadeta nautida?

*Kohati on süümekad ka, et ma nii palju ringi rändan. Täna oli jälle minna, seekord suvituslinna Haapsalu. See linnake on igat seal viibitud hetke väärt. Nii kena roheline, lilleline, rahulik, nostalgiline ja turvaline paik.

*Hommikuteatri etendasid meil kaks jänkukest, kes kalpsasid rõõmsalt aias. Ajasid üksteist taga, käisid sauna trepil uudistamas, hullasid nagu noored lapsed ikka.

*Pool päeva ragistasin ajusid, nii et toss vist ka tõusis selle pingsa mõtlemise peale. Nimelt auto tagavaravõti oli ukraadino. Kui üheski võimalikus kohas ei olnud, tuli meenutada, aga sellest kasutusajast oli pea kuu möödas. Imelikul kombel ikka pikkamööda meenusid rõivad mida kandsin, teekond mida läbisin ja selle tulemusena tegin päringu lapsele, sorisin kotid läbi ning otseloomulikult oli võti taskus.

*Laisk vihmane päev. Vaatasin terve päeva laulupidu. Mees tegeles samal ajal remonditöödega. Meil see tasakaal on paigas J