neljapäev, 21. november 2019

Ta ju alles noor


Kui ma külastan oma eakat tädi, siis ta alati kamandab mind, et istu sinna ja võta siit ning pane tänna. Olen üsna veendunud, et ta arvab, et mina lapsukene ei tea ja ei oska  midagi, seega tema peab kõik ette näitama. Mõnikord mõtlen, et need on vist ka geenide jõud, aga olen isegi mõelnud, et appi, ta ju nii nooruke, kas ta ikka teab ja oskab. 
Mul oli selline arst, kes paistis nii noor välja, et lausa kartsin, kas tema teadmistepagas ikka on minu abistamiseks piisavalt suur.  Tegelikult oli ikka küll, lisaks suhtumine ja suhtlemine, kõik olid ülivõrdes hästi. Hiljuti sõitsin bussiga, mille juht paistis noorem kui meie pesamuna. Tekkis samuti kartus, et ega ta nüüd ometi uljaks ei lähe ja kihutama ei hakka. Ei hakanud, täiesti turvaliselt sõidutas koju. Peatustes vaatas telefoni ja tšättis ka, aga sõidu ajal tegeles ainult sõitmisega.😃 Siis käisin juuksuris, kellele vaatasin ka esialgu umbusuga otsa, sest noor ju. Tegelikkuses olen lõikusega nii rahul, mida ma ammu ei ole olnud. Kõike sai parasjagu, nii pikkust kui värvi. Oma lastelegi vaatan mõnikord otsa, et kas nad ikka teavad ja oskavad. Tegelikkuses teavad ja oskavad vast isegi rohkem kui mina nende vanuses. Tänagi küsisin vanima lapse käest nõu, kelle arvamus kaalus kindlasti ühe eaka proua arvamuse kuhjaga üle. 
Niipalju siis eelarvamustest.