*

 

*Minu järele igatsemine elati välja kardinate, telekapuldi ja raamatute peal. Õnneks on need vaid asjad. 

*Krõbekülm tekitab probleeme kõige rohkem minu ninale J Kipub teine punaseks minema. Tööle minnes tervitas kitsepere, neil on ka keeruline praegu.  Tööl vaatas vastu külm tuba, kuidagi samastusin hetkel nende loomakestega,  kuigi et jaa, minul oli võimalus koju minna.

*Lolli peaga (praegu ütlen nii, võib olla varsti teisiti) liitusin kampsuni kudumise kursusega. Nüüd loen juhendeid, vaatan videoid ja kirun ennast. Aga no valmis sain selle pikendatud seljataguse. Ma üldse ei taha midagi arvutada. Oma arvukad kudumid olen teinud kõik laadis  silm sirkel. Mõnikord juhtub, et ei ole ka. Siis harutan.  Sestap mõtlesin,  et võiks ju osata. Aga enne oskamist on keeruline ja see on keeruline.

*Linna päev osutus edukaks, sain kõik asjad tehtud,  vabatahtliku rolli täidetud ja spontaanse ostu tegin ka, sest soodukas, pool hinnast, ja miskit ilusat võiks ju üll tõmmata olla. Õhtul tegime koduse fotosessiooni.

*Tugitoolispordi hooaeg algas ja alustasin ka uut kudumit. Sõbranna käis külas. Selline siiras soe ja hea. Ei mingit nuttu ja hala, natuke eneseiroonat ja sõbralikku tögamist. 

*Kui pargid auto mitte sinna, kuhu alati, siis kõnnid parklasse ja vaatad otsivalt ringi, et kuhu auto kadus. Aga uus sonks tõi komplimendi, pimeduses jätkus jaksu suusatada, olümpial minu lemmikud võitsid, lastega oli vahva koostöö, spontaanselt andsin kingituse. Oli hea päev.

*Mingeid asju jään liiga pikalt ilkuma,  sain sellest ise ka aru, aga jätkasin. Et päriselt kohale jõuaks, pidin enne solvuma tõde kuuldes, ja nüüd vast ma enam ei tee. Kelle peale ma pahane olen, ikka iseenda.

*Sattusin Nuutrum teatri etendust vaatama, Nimi pealkiri. Tuntud näitlejad, hoogu oli, aga kas minu huumorisoon on sõlmes,  sest ei ajanud naerma, pigem kehitasin õlgu. Oli kah. Pool  etendusest tuletasin Elina Pähklimäe nime  meelde.

*Tundsin lollina end, silmaringi enda arvates on, aga BHSi mingid muldvanad rollid, ammu olnud faktid ammu peast pühitud või pole neid kunagi kuulnudki. Ühesõnaga ei läinud meil hästi, sest mälu ei ole.

*Kümme korda musta notsut,  pannkoogid, jäätis, maasikamoos , sõbrapäeva pidu missugune.  No ja roosid koos vabandusega, see viimane oli seda erilisem, et ega meil vabandust eriti ei paluta ja ega palumiseks pole ka palju põhjusi.  Vahest mõni torin ja mis vabandusvääriv patt see ka on.

*  Käisime ümbermaailmareisil.  Õhtul koju naastes oli selline tunne küll, sest sõidetud sai ca 400 km. Viljandi on armas linn igal aastaajal.  Talve boonus on jää järvel. Lossimägedes käidud, uisuringid tehtud, suundusime Taagepera poole. Uued teed, uued vaated. Talvevõlumaa oli ilus, aga õues oli nõmedalt külm ja tuuline. Ja pimedus saabub juba suht hilja, neid õhtutulesid ei suutnud ootama jääda. Aga lõppkokkuvõttes oli tore päev.

*Autosse istudes Elmari raadio küsitles kuulajaid esmaabi teemal, mitu kompressiooni ja mitu hingamist. Nad nagu teadsid, et selle teema teekond mul täna ette võetud.

*Õues on jätkuvalt krõbekülm, see hüppab näkku kinni. Talvesaapad on sel aastal hoolega vatti saanud ja see madal päike, mis paljastab kõik tolmurullid, tõi päevavalgele ka tõe, et minu saapad vajavad remonti.

*Ümberringi varitsevad viirused, kaks lähemat kambajõmmi on nakatunud. Ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla, olen veel vastu pidanud. Loodan, et minu tervist toetavad kutsaringid ja suusaringid ning natuke jõhvikat ja küüslauku. Ptüi-ptüi-ptüi.

*Oli tore vaadata, kuidas prouad olid end lille löönud, härrad lipsud ette seadnud ning tulnud nostalgiast kantud kontserdi kuulama ning ennast tuulutama. Olen ikka seda meelt, et inimesed on ilusad ja head, näen seda lahkemat poolt vabatahtliku rollis.

*Mees lootis vastlakuklit, aga minul oli ju poodi sisenedes meeles, aga väljumise ajaks oli see mõte juba peast vasakule keeranud. Õigemini tahtsin osta imemoppi, mis põrandad kerge vaevaga ja peaaegu nagu iseenesest puhtaks küüriks, ja seda ma seal poes uurisin. niimoodi iseendaga aru pidades kadusid kõik kuklid peast. Pigem oli mõttes see, et kuidas mu eluke kergemaks läheb ja mopike mööda tuba tantsib. Koju ma selle mopi vedasin ja kukli asemel tehti koogel-mooglit.

*Kudumise vardad viskasin nurka ja hoidsin pöidlaid kramplikult,  kui Henry hüpete korrad olid. Sellest oli abi, hõbe tuli ära. No nii rõõmus noore inimese edu ja õnnestumise pärast.  See olümpia on vaatemängu pakkunud, kõike ju vaadata ei jõua, aga midagi siiski. Ise endale riputasin ka medali kaela, tavapärase 5 suusaringi asemel kihutasin 10.

*Täna pakkis suuskade alla korraliku lumekihi ja minu suusatamine jäi vaid üritamiseks. Tuisuteed olid libedad ja tegid ettevaatlikuks.

*Leidsin endale sünnipäevaõe. Tuli juttu tähtkujudest, need olid meil ühed ja selgus, et päevadki ühed. See oli küll vahva teadmine. Tunnen,  et klapime kenasti, on vist ka astroloogiliselt paika pandud.

*Kätlemist peab vaatama, see on traditsioon. Aga sünnipäeva laua taga olemine, selleks valmistada,  sest on minu kord, seegi on traditsiooniline.  Ega see köögitoimkond mind rõõmsaks ei tee tavaliselt,  aga seekord läks üle ootuste hästi. Armas istumine oli.

*Asjade vähendamine käib läbi koera hammaste. Täna läksid ühed mõttetud baleriinad,  eile paar vana raamatut, üleeile sassis harjastega hari. No ei ole taotluslik meie poolt, võib olla koer tegeleb teadlikult.

*Täna viib tuul kergekaalulised kraavi, puhub väga võimsalt. Panime homseid plaane paika, kodus keetsin pajatäie süüa, on jälle minek.  Tartu,  heade mõtete linn ootab. 

*Ilmaga ei vedanud, sest tibutas midagi ning üleüldse oli hall. Käisime Tartus. Meil oli välja mõeldud oma programm,  mis sisaldas maksimum aja kasutust: teatrit, põgenemistuba, väljas söömist, ööbimist, Ahaad ja restorani. Lihtsalt ringiluusida oleks tahtnud vast rohkemgi, kuid see määrdunud lumesobru ja sompus ilm ei jäta ka kõige kaunimast linnast rõõmsat muljet. Programm oli meil muidugi äge ja nalja sai ka. Koju sõitsime nagu siilid, läbi udu.

*Kudumise hoogu ei kahanda valesti kootud ringid. Muster on suurelt paberile pandud, aga ikka suudan eksida. Eks siis tuleb tagurpidi minna ja maha kududa, mis vanduma ju paneb, aga käega siiski lüüa ei lase. Olen seda kudumisekooliga liitumist kirunud, aga tänaseks olen komistuskividest üle kudunud ja midagi uut olen juurde õppinud.