* Olen sääskede lemmik sel suvel, nad ei ole mind päevaks ka rahule jätnud. Kohutavad sitikad. Seeneralli aga jätkub. Koju saabus terve koorem, nii et tööpõld taas suur. Lisaks saab kirja linnuke, et esimest korda elus praen lehterkukeseeni.

* Rutiin on naasnud: hommiku tv, töö, kokkamine, Ak, tudumine ja siis uus ring. Täna tuli sinna vahele ka üle poole aasta jooga. Oli pisut keeruline,  joogast eemal olek andis tunda. Käed olid millegipärast nõrgaks jäänud ja minu lemmik, allavaatav koer, oli katsumus.  Aga tuleb reele hüpata, mis muud.

* Oleme mitmes mõttes ühtekad ja isegi mure on sarnane, seda me jagasime ja nutsime mõlemad. Samas mõni minut hiljem hüppas uksest sisse nii energiline mees oma uute tuulte õhinas ja viis mõtted taas eemale. Meie inimeste loomaaed on nii kirju. Näib, et mõnda ei murra miski ja teine on lihtsalt haavatav. Pean ikka ennast selleks keskmiseks.

* Elu andis võimaluse minna ida-virusse Liimalale ööbima. Läksime varakult,  sest suviselt soe ja rannaäär kutsub.  Üha lähemale jõudes saabusid udupilved, mis siiski märkasid enne õhtut hajuda.  Meisterdasime kunstiteoseid kividest ja rannale uhutud pulkadest, ronisime vaatetorni ja kuulasime vaikust. Kui see ei olnud nüüd paradiisi külastamine,  siis ma ei tea, mis see oli.

* Aidu karjääri festival väga suurt elevust ei tekitanud. Festivali parkla oli autodest tulvil, kuid see rahvas kuidagi hajus platsile ära. Lastele oli vahva mängunurk, Pipi isiklikult lähenes igale lapsele lustiku tervitusega. Samas ülejäänud osaga ei leidnud ühendust. Kujutasin ette midagi muud. Aga nüüd on nähtud ja teada. Vahva söögikoha leidsime Kolga mõisa lähedalt. Lihtsalt laudadest kokku klopsitud varjualune, lihtsad toolid ja lauad, samas kõik oli olemas ja interjöör missugune ning burksid imehead. Rahva hulga järgi võiks arvata, et populaarne koht. Kolga mõis oli suursugune, aga nukras lagunemise astmes. Sel aastal olen kuidagi mõisatega rohkem sinasõprust teinud, kui kunagi varem. Õhtu lõpetas ring Viru rabas ning kojusõit ühe koperdaja sabas. Keegi arvas, et on maanteel üksinda, arendas kiirust 90ni, siis unustas end ja vahepeal langes kiirus 65ni, siis kaldus vasakule teepoolele ja paremale. Pikk saba oli lõpuks taha kogunenud. Mina pimedas üldse möödasõite ei armasta, vaid mõni julgem neid sooritas. Igatahes tunnetest tulvil ja siiralt tänulik nende võimaluste eest.

* Igal õhtul mingi saaduse korje ja menetlemise käib. Oad, ebaküdooniad,  lehtkapsas, ka kõrvitsad veel peenral,  rääkimata juurviljadest. Tomatit tuleb veel korralikult.  Nii et tegemist jagub. Kuigi tüdimus ka kallal.  Suvi näitab nüüd end heast küljest. Niimõnusalt soe.

* Lasin AI-l teha endale päevaplaani. Üldiselt lähenes ta kõikidele minu soovidele väga heatahtlikult. Samas ei ole ma kindel, et ma söögi 1h-ga valmis saan. Ja ega ma enda järjekindluses ka kindel ei ole, kuigi et mõistusega saan aru, et mingi plaan aitaks rohkem puhata ja produktiivsem olla. Aga üritada ikka tasub.

* Reaalsus oli muidugi see, et hommikujooga asendus tubade küürimisega. Meie väike koerasell on öö jooksul veidi laamendanud ning nagu ikka tited ka pissinud, nii et pool tundi ettenähtud joogat asendus kohe mopi galopiga. Ega seda moppigi pole kerge liigutada, kui keegi kogu aeg tast kinni haarab ja kaasa lohiseb. Nahk sai märjaks ja võib vist pidada kehaliseks tegevuseks seda asendust küll.

* Suvi sai pitsatiga löödud Haapsalus. Teadagi on selle linna kohustuslik külastus just suve kuudel. Ilm oli kena, rõõmsat rahvast palju, oli vintage nädalavahetus. Pakkisin minagi oma nooruspõlve kleidi kapist välja,  mehele nahkvest ja nii me oma edevusega sinna üritusele vurasime.  Igatahes tegi meid see rongkäik, need lõbusad ja lehvitavad inimesed nii õnnelikuks. Kas oli see kostüümide võlu või mis, aga inimesed olid argimelust väljas ja rõõmsad.

*Nokkisime talveks herneid, s.t sorteerisime kartuleid.

* Esimene reaktsioon olid pisarad rõõmust. Jaa, vara on hõisata, aga paremuse poole liigub vähemalt. Rääkisin ka oma saatusekaaslasele, sest tema mõistab. Eks selle mõistmisega on nii, et mingi sisemise tundega tunned selle ära, kes. Mina olen see turvaline ühele eakale härrale. Igatahes tuli temagi täna ja kuulasin ta ära. Nõu andma ei peagi alati ja mis nõu ma oskakski anda. Ma võin vaid tänutundest hõisata täna ja loota homselegi.

* Täna oli taevas nii kaunite roosade pilvedega kaetud. On ema sünniaastapäev.

* Pigem tegusad päevad, sest kirjutan mälumärkmikku üles päevatööd ja neid siis püüan ka tehtuna maha kriipsutada. Nii läheb kuidagi libedamalt ja hinges on ikka hea tunne, kui elu edeneb, midagi valmis saan. Tore on ka meie koera-kassi teater. Kiisu on aru saanud, et see koeranässakas ei kao kusagile ja on võtnud omaks nüüd huvitatu positsiooni. Kui kutsa väljas on, sätib tema ka end ja kutsa toas on, tuleb temagi tuppa. Nende omavaheline suhtlus on naljakas ja meile inimestele toovad nad palju rõõmu. Mis selles et piss ja kaka, aga sellejagu on ka kodus põrandad puhtamad. No mõne pahanduse tahaks ju olnud pahanduste listist välja kirjutada, aga olgu nendega kuidas on.

* On imeline omadus osata vajutada mingile sellisele nupule, mis äratab kaastunde ja tunde, et kuidas ma siis ei toeta. Kas see on nüüd imeline või mitte, ei teagi. Igatahes tekkis meil koduski arutelu, et kas lapsed peavad kõike,  mida nad vähegi mainivad, nipsust endale saama. Praegu saan nii aru, et minagi peaksin see nips, kes aitab soovitut saada, olema.

* Sügis saabus ja vedasin kõrvitsad põllult varju alla. Vaid üks taim oli väga saagikas ja kasvatas 6 marja.

* Ilmateateid ma ei jälgi, aga õnneks oli tõesti oidu õigel õhtul kõrvitsaid korjata, tänaseks oleks külm nendega 1:0 teinud. Oli esimene hallaöö sellel sügisel.

* Sõbranna rääkis oma naljakast hajameelsusest, tahan teda ikka üle trumbata. Nimelt olin ma veendunud, et olen kaotanud oma kuldketi. Tuhlasin voodit, tugitooli ja käisin pilk maas mööda õues käidud radu. Kahtlus langes kutsale, tema mind limpsib ja mine tea, äkki sattus minu kuld tema kõhtu. Kuniks hommikul kergitasin ehtekarbi kaant, kust vaatas minu kett vastu. Ajameelsus on mu nimi vist, igatahes ei jäänud sõbranjele lugu võlgu :D

* Kuulasime loengut tööõnnest ja minu õnnetuseks öeldi mulle minu soovi peale „ei“, mis kõlab selle tööõnne loengu raames kuidagi eriti irooniliselt.

* Sahmerdasin kodus oma sahmerdamised ära ja startisime kolmekesi koos spaatama, ette jäi üks kunstinäitus, pitsabaar ja vahva järveke keset Suure-Jaani alevit. Spaas oli tore, saime end korralikult läbihigistatud saunades, ujumiselihaseid pingutatud ning niisamagi mulistatud ja mulisetud, s.h kõik kirumised kirutud ning muud ilma asjad läbi arutatud. Tagasitee viis meid Kahte Pulka. Kuidagi märkasin auto parkida just selle söögikoha ukse ette. Mulle see küpsetatud sushi väga maitseb ja kehakinnitamiseks oli selleks ajaks juba aeg paras. Igatahes valgusshou Düünis oli ka nauditav, nagu ka Estonian Voices. Ebamugavused pikalt püsti seismisega ja külmetavad jalad on juba meelest läinud. Koju jõudsin ajagraafikus planeeritust pisut hiljem, aga ikkagi täna.

* Ega siin aega ju tududa ei ole. Puhkepäev, aga lapsukesel sünnipäev ja sinna oli vaja vara jõuda, sest lapsel omad plaanid. Nii küpsetasin juba kell 7 hommikul vahvleid. Lapsuke on vahvaks neiuks kasvanud ning silmsilde on meil ühel kõrgusel. Oli taas vahva aeg koos selle perepoolega. Kodus ootas peenramaa, ootamatu otsusena viinamarjamahla tegu ning ebaküdooniate töötlemine. Tegemist jätkub ja see mulle jätkuvalt meeldib.

* Elu ja üllatused. Mind on märgatud. Mille eest, kerib mul peas, kuid tänutunne on siiski ka südames. No ei asjata siin tühja järelikult :D

 

*Viisin kunagised kooliõed-sõbrannad kontserdile. Aastas korra võtame koos midagi ette, et üksteist ikka mäletaksime. Kontsert oli mõtlik, koogid head, aga nagu igal aastal,  meil jututeemasid ei ole, mis sellest,  etkoosonkunagimitupuudasoolaärasöödud. Jäi küll kokkulepe,  et kohtume ikka jutuajamiseks ka,  sest kontsert seda ju ei eriti ei võimalda ka. Kuid selleks tuleb siis eelnevalt teemasid võluda.

*Fb-s ringles kiri hr Presidendile, milles oli ju iva, kuid väita,  et elu Eestis hullem kui sõja ajal, see on ikka liig mis liig. Teksti autorile kaasa kommenteerijaid oli palju. Paraku ükski sinna kommentaari kirjutanud inimene pole elanud sõja ajal, aga kujutlusvõime peaks ju ikkagi töötama. Kohutav virisemine. Valitsus on kogu aeg vale ja ahne ja seda mitte ainult Eestis. Kui on tervis korras, käed otsas ja pealehakkamist ka veidi, ei tohiks ju kõige hullem olla. Keeruliseks muutub kindlasti siis, kui miski neist kolmest on kannatada saanud. Igatahes häiris see virin.

*Taas mustika metsas, sest on, kellega saaki jagada. See korjamise töö on üsna meeldiv, mis sellest, et selg ütleb ai ja jalg kipub metsas mätta taha kinni jääma. Kodus see puhastamine enam nii meeldiv ei ole, tehtud ta siiski sai. Lisaks veel mustsõstraid põõsalt koos herilastega nopitud. Nad peavad seda põõsast nüüd enda omaks, sest üks sutsas mind hoiatuseks. Jonn on aga jumalast loodud ja ei loovuta ma neidki marju.

*Paar päeva ilma vihmata, sain lillepeenardesse lõpuks. Visuaal kaugelt on ilus, aga lähivaatlust enam ei kannatanud nad tükk aega välja. Natuke sain kenamaks, aga tööd on veel. Õhtul korraks rannas jalgupidi vees sulistades tundsin igatsust seal lebotamise ja raamatulugemise järele. Kodus on ainult mõtted peas, et see töö ja teine töö, aga rannas neid töid pole. Igatahes töövahaaja võtsin ja kirikukontsert oli imearmas. Ilusad inimesed, kaunid kokkukõlavad hääled ja nostalgilised laulud. Hele ja Kristjan.

*Sõbranna tiris teatrisse. Mõnikord lähen ka nagu kohusetundest,  et talle meelehead teha, sest minu elu tundub mõnikord ise nagu teater olevat ja kiire on nagunii kogu aeg ja kui siis pärast tööd kusagile minna,  tundub see mõnikord too much.  Samas olen talle alati tänulik,  sest kui on algatus, olen alati rahul. Häärber oli täiesti ok etendus, mille iva oligi ju see, et rügad ja rügad,  aga ega nautimise aega ikka ei tule, sest valmis ei saa see kodune idüll mitte kunagi. Ühest otsast ehitad, teisest laguneb, mõtted muutuvad,  moed muutuvad. Nii et see rügamise vaba aeg kulus ära.

*Täna aga oli kodust toimetamist palju. Toad ja lilled ja peenrad. Ega ma eilsest teatrist ikka suurt midagi ei õppinud küll.

*Kolm põlve seiklesime Raplamaal.  Käisime Toosikannul, sest ilus koht, palju kutsuvat reklaami, ka teeääres plakatid kohviku teatega. Kohvik oli küll, aga teenindamas polnud kedagi. Vaatasime tagatoa topised ära ja lasime jalga. Raplamaa maapiirkond oli väga vaene söögikohtade poolest. Järvakandi päästis päeva. Aga olime sealgi ainsad sööjad. Egas maal on keeruline ettevõtjal end elatada. Lõpuks leidsime vahva järvekese ujumiseks ning sõitsime kontserti ootama. Rag'n'Bone Man oli elamus.

*Koristasin keldrit, peas kumisemas  Maybe I'm foolish, maybe I'm blind.  Alanud on puhkus, see oodatud hetk aastast.

*Üleeilne sõit on ülehomse väsimus. Olin omadega üsna audis. Isegi lõunatudu tuli peale. Aga asjatama sundisin end ka, sest saabuv ilmakodanik ootab pesa. Ja kiisu pesa vajas ka kohendamist.

*Kui üks päev vahelt uimerdatud, on energia taas laes. Võtsin kodused teed ja rajad hooldamiseks ette. Mul see visadusegeen töötab hästi.

*Viisin sõbranjed valgusparki.  Ilus sume suveõhtu, ritsikad laulsid ja kuulasime pargis tarka juttu pargist.  Oli ilus olemine.

*Psühholoogile ma mindud ei saa, kuigi võiks mõnikord, õnneks täidab ihujuuksur ka seda rolli. Tõusin lühemate juuste ja kergema südamega.

*Vihma pausi on vist nädalakene olnud ja täna siis jälle, lage vihm ja pauguga.  Ei armasta neid pauke. Aga kui küljeluu on kodus, on kuidagi turvalisem olla.

*Lottemaale lubati elama jääda, sest seal oli päriselt vahva.  Sai igasugu hoobasid keerutada, trumme põlistada, pesu pesta,  pannkooke püüda, Lottet kallistada,  mänge mängida, liugu lasta.  Need Lottemaa tegelased olid hästi nunnud. Kui meie lapsukesel juba väsimus võimust võttis ja ta staadionile pikali viskas, siis olid Roosi jt solidaarsed, ning tegid seda sama. Üks armas päev taas mälus juures.

*Kodu ilma koerata on kõle. Kaks: üks eit ja üks taat, nii me siin konutame,  aga üks koeratitt on palju elevust toonud.

*Puhkus on mind juba ribadeks tõmmanud  aga pisut tuleb endast veel pigistada, sest lapselapsed vajavad ka meelelahutust ja mina ühist aega. Mida suuremaks, seda keerulisem. Õnneks veekeskus sobis ja sushi sobis.

*Ämbritäis seeni potsatas koju. Nendega toimetamine võttis kahel perenaisel terve õhtu ja egas purke just nii väga palju ei tekkinud sellest tööst.

*Käes on põldmarjade kord, neid on palju. Kõigi sääskede ja puukide ja väänete sees turnimise kiuste korjasin arvestava koguse. Õhtul läksime veel tagasi, sest head kraami ei tahtnud niisama jätta, aga siis olid sääsed veel vihasemad ja loobusime.

*Elu koeraga vajab harjumist, sest see aasta ja peale on mugavustsooni suurendanud. Koer ju vähemalt esialgu mugavust ei soosi, küll aga nunnutamist. No ta on imearmas olevus, hommikul peseb silmad suurest jällenägemise õnnest puhtaks ning ülejäänud päeva hoiab silma peal.

*Kui noorpere läinud, läksin taas põldmarjule, kuid kohale jõudes tabas vihmavaling ja koju jõudes olin märg kui rääbis.  Olin eelnevalt terve hunniku väikseid purke pesnud ja unistus oli need täita põldmarja moosiga. Vanaema staatus nõuab minu arvates moosi tegu. See unistus lükkus nüüd homsesse.

*Aga jonn on jumalast loodud, võtsin ämbri, panin jalga kummikud ja läksin uuele põldmarja korjamise katsele. Läks päris hästi,  enne kui sadu tabas.  Koju naastes viisin kutsika jalutama. Nuuskis mis ta nuuskis ja leidis ühe hiire raipe. Igatahes lõppes me kemplus sellega, et kuts kugistas selle raipe alla. Järgmine ehmatav episood oli, kui peeglist vaatas vastu minu ilma kõrvarõngata kõrv. Olin üsna kindel, et seegi kutsa kõhus, näksis mu kõrvakesi õhtul teine lustiga. Õnneks olid kõrvarõngad tugitoolis.

*Hakatuseks katsetasime niisama, et kuidas kartulivagude lahtiajamine õnnestub ja lõppes see terve põllu kartulite jagu küürutamise,  korvide tassimine  mugulate noppimisega. Tegelikult korjasime suht herne teri,  aga sel aastal niimoodi ja üks töö taas purgis. Mulle jagus jõudu veel rohimiseks,  sibulate puhastamiseks ja marjade nokkimiseks. Veel tuleb mustikaid ja vaarikamaasikas on saagikas. Lisaks kasvatan esimest aastat kummelit ja saialille õisi korjan ka alati. Puhkamine kestab.

*Mees andis akusae, näitas kuidas akut vahetada, aga ohutustehnika suhtes ei instrueerinud. Hakkasin hooga jasmiini põõsast harvendama ja tabasin sõrmeotsi ka. Õnneks veidike, verd voolas küll, aga ega see ei takistanud mind ka ammu maha võtmist ootava mustasõstrapõõsa kallale minemast.  Oli tore selle aparaadiga põristada.

*Nüüd kui peres on taas koer ja kass, on elu palju värvikam. Need kaks alles harjuvad üksteisega. Üks on noorusest totu ja teine lihtsalt solvunud, et mingi nässakas toodi temaga konkureerima. Vaikselt hakkavad harjuma.  Kiisu juba katsus pehme käpaga koera ja susisemise otsustas ka lõpetada.

*Olin martsipani õunapuu omast arust ammu tühjaks söönud.  Vähe neid ubinaid oli ja tegelikult lõin hambad sisse enne päris õiget aega.  Täna aga õunapuu alt vaatas mulle vastu ilus suur punapõskne martsipan. Kuidas ma seda puuotsas ei märganud.  Maitses oivaliselt.

*Plaan oli asjatada toas ja õues,  aga minu seenelembene laps saabus ja nii saigi päev seentega sisustatud. Seeni oli palju, ja süle ja seljaga sai neid koju tassitud hulgi. Esimene kodune töö oli sorteerimine:  kukekad,  kuuseriisikad, võiseened. Puhastamine oli juba aeganõudvaim ja õhtuks oli neist kopp ees. Õhtusöögiks said kuuseriisikad pannil sibula ja hapukoorega, mille eest sain üle pika aja küljeluu poolt kiidetud. Tasus see vaev ära küll.

*Augusti reis viis põhja poole. Päeva valida ei saanud ja nii langes see kõige vihmasemale.  Aga sel suvel näibki kohati bingona, kui vihma pole.  Igatahes põhja-eesti on ilus oma uhkete mõisatega,  kogunevate kureparvedega. Selline kiirvisiit istutab pikemalt ja pühendunumat käiku. Mõtisklen selle üle.

*Kuu viimasel päeval oli sammude saak lausa hiiglaslik. Tammusin enamasti mööda tuba, sest ootamatu hoidistamise tuhin tuli. August sobib selleks ideaalselt. Kõik nostalgilised hoidistamisehetked pärinevad sellest kuust. Uskumatu, aga ka sellise tegevusest, kus oled üksinda oma kraamiga ja neid kuumutad,  purki sätid, võivad jääda armsad mälestused J