* Olen sääskede lemmik sel suvel, nad ei ole mind päevaks ka rahule jätnud. Kohutavad sitikad. Seeneralli aga jätkub. Koju saabus terve koorem, nii et tööpõld taas suur. Lisaks saab kirja linnuke, et esimest korda elus praen lehterkukeseeni.

* Rutiin on naasnud: hommiku tv, töö, kokkamine, Ak, tudumine ja siis uus ring. Täna tuli sinna vahele ka üle poole aasta jooga. Oli pisut keeruline,  joogast eemal olek andis tunda. Käed olid millegipärast nõrgaks jäänud ja minu lemmik, allavaatav koer, oli katsumus.  Aga tuleb reele hüpata, mis muud.

* Oleme mitmes mõttes ühtekad ja isegi mure on sarnane, seda me jagasime ja nutsime mõlemad. Samas mõni minut hiljem hüppas uksest sisse nii energiline mees oma uute tuulte õhinas ja viis mõtted taas eemale. Meie inimeste loomaaed on nii kirju. Näib, et mõnda ei murra miski ja teine on lihtsalt haavatav. Pean ikka ennast selleks keskmiseks.

* Elu andis võimaluse minna ida-virusse Liimalale ööbima. Läksime varakult,  sest suviselt soe ja rannaäär kutsub.  Üha lähemale jõudes saabusid udupilved, mis siiski märkasid enne õhtut hajuda.  Meisterdasime kunstiteoseid kividest ja rannale uhutud pulkadest, ronisime vaatetorni ja kuulasime vaikust. Kui see ei olnud nüüd paradiisi külastamine,  siis ma ei tea, mis see oli.

* Aidu karjääri festival väga suurt elevust ei tekitanud. Festivali parkla oli autodest tulvil, kuid see rahvas kuidagi hajus platsile ära. Lastele oli vahva mängunurk, Pipi isiklikult lähenes igale lapsele lustiku tervitusega. Samas ülejäänud osaga ei leidnud ühendust. Kujutasin ette midagi muud. Aga nüüd on nähtud ja teada. Vahva söögikoha leidsime Kolga mõisa lähedalt. Lihtsalt laudadest kokku klopsitud varjualune, lihtsad toolid ja lauad, samas kõik oli olemas ja interjöör missugune ning burksid imehead. Rahva hulga järgi võiks arvata, et populaarne koht. Kolga mõis oli suursugune, aga nukras lagunemise astmes. Sel aastal olen kuidagi mõisatega rohkem sinasõprust teinud, kui kunagi varem. Õhtu lõpetas ring Viru rabas ning kojusõit ühe koperdaja sabas. Keegi arvas, et on maanteel üksinda, arendas kiirust 90ni, siis unustas end ja vahepeal langes kiirus 65ni, siis kaldus vasakule teepoolele ja paremale. Pikk saba oli lõpuks taha kogunenud. Mina pimedas üldse möödasõite ei armasta, vaid mõni julgem neid sooritas. Igatahes tunnetest tulvil ja siiralt tänulik nende võimaluste eest.

* Igal õhtul mingi saaduse korje ja menetlemise käib. Oad, ebaküdooniad,  lehtkapsas, ka kõrvitsad veel peenral,  rääkimata juurviljadest. Tomatit tuleb veel korralikult.  Nii et tegemist jagub. Kuigi tüdimus ka kallal.  Suvi näitab nüüd end heast küljest. Niimõnusalt soe.

* Lasin AI-l teha endale päevaplaani. Üldiselt lähenes ta kõikidele minu soovidele väga heatahtlikult. Samas ei ole ma kindel, et ma söögi 1h-ga valmis saan. Ja ega ma enda järjekindluses ka kindel ei ole, kuigi et mõistusega saan aru, et mingi plaan aitaks rohkem puhata ja produktiivsem olla. Aga üritada ikka tasub.

* Reaalsus oli muidugi see, et hommikujooga asendus tubade küürimisega. Meie väike koerasell on öö jooksul veidi laamendanud ning nagu ikka tited ka pissinud, nii et pool tundi ettenähtud joogat asendus kohe mopi galopiga. Ega seda moppigi pole kerge liigutada, kui keegi kogu aeg tast kinni haarab ja kaasa lohiseb. Nahk sai märjaks ja võib vist pidada kehaliseks tegevuseks seda asendust küll.

* Suvi sai pitsatiga löödud Haapsalus. Teadagi on selle linna kohustuslik külastus just suve kuudel. Ilm oli kena, rõõmsat rahvast palju, oli vintage nädalavahetus. Pakkisin minagi oma nooruspõlve kleidi kapist välja,  mehele nahkvest ja nii me oma edevusega sinna üritusele vurasime.  Igatahes tegi meid see rongkäik, need lõbusad ja lehvitavad inimesed nii õnnelikuks. Kas oli see kostüümide võlu või mis, aga inimesed olid argimelust väljas ja rõõmsad.

*Nokkisime talveks herneid, s.t sorteerisime kartuleid.

* Esimene reaktsioon olid pisarad rõõmust. Jaa, vara on hõisata, aga paremuse poole liigub vähemalt. Rääkisin ka oma saatusekaaslasele, sest tema mõistab. Eks selle mõistmisega on nii, et mingi sisemise tundega tunned selle ära, kes. Mina olen see turvaline ühele eakale härrale. Igatahes tuli temagi täna ja kuulasin ta ära. Nõu andma ei peagi alati ja mis nõu ma oskakski anda. Ma võin vaid tänutundest hõisata täna ja loota homselegi.

* Täna oli taevas nii kaunite roosade pilvedega kaetud. On ema sünniaastapäev.

* Pigem tegusad päevad, sest kirjutan mälumärkmikku üles päevatööd ja neid siis püüan ka tehtuna maha kriipsutada. Nii läheb kuidagi libedamalt ja hinges on ikka hea tunne, kui elu edeneb, midagi valmis saan. Tore on ka meie koera-kassi teater. Kiisu on aru saanud, et see koeranässakas ei kao kusagile ja on võtnud omaks nüüd huvitatu positsiooni. Kui kutsa väljas on, sätib tema ka end ja kutsa toas on, tuleb temagi tuppa. Nende omavaheline suhtlus on naljakas ja meile inimestele toovad nad palju rõõmu. Mis selles et piss ja kaka, aga sellejagu on ka kodus põrandad puhtamad. No mõne pahanduse tahaks ju olnud pahanduste listist välja kirjutada, aga olgu nendega kuidas on.

* On imeline omadus osata vajutada mingile sellisele nupule, mis äratab kaastunde ja tunde, et kuidas ma siis ei toeta. Kas see on nüüd imeline või mitte, ei teagi. Igatahes tekkis meil koduski arutelu, et kas lapsed peavad kõike,  mida nad vähegi mainivad, nipsust endale saama. Praegu saan nii aru, et minagi peaksin see nips, kes aitab soovitut saada, olema.

* Sügis saabus ja vedasin kõrvitsad põllult varju alla. Vaid üks taim oli väga saagikas ja kasvatas 6 marja.

* Ilmateateid ma ei jälgi, aga õnneks oli tõesti oidu õigel õhtul kõrvitsaid korjata, tänaseks oleks külm nendega 1:0 teinud. Oli esimene hallaöö sellel sügisel.

* Sõbranna rääkis oma naljakast hajameelsusest, tahan teda ikka üle trumbata. Nimelt olin ma veendunud, et olen kaotanud oma kuldketi. Tuhlasin voodit, tugitooli ja käisin pilk maas mööda õues käidud radu. Kahtlus langes kutsale, tema mind limpsib ja mine tea, äkki sattus minu kuld tema kõhtu. Kuniks hommikul kergitasin ehtekarbi kaant, kust vaatas minu kett vastu. Ajameelsus on mu nimi vist, igatahes ei jäänud sõbranjele lugu võlgu :D

* Kuulasime loengut tööõnnest ja minu õnnetuseks öeldi mulle minu soovi peale „ei“, mis kõlab selle tööõnne loengu raames kuidagi eriti irooniliselt.

* Sahmerdasin kodus oma sahmerdamised ära ja startisime kolmekesi koos spaatama, ette jäi üks kunstinäitus, pitsabaar ja vahva järveke keset Suure-Jaani alevit. Spaas oli tore, saime end korralikult läbihigistatud saunades, ujumiselihaseid pingutatud ning niisamagi mulistatud ja mulisetud, s.h kõik kirumised kirutud ning muud ilma asjad läbi arutatud. Tagasitee viis meid Kahte Pulka. Kuidagi märkasin auto parkida just selle söögikoha ukse ette. Mulle see küpsetatud sushi väga maitseb ja kehakinnitamiseks oli selleks ajaks juba aeg paras. Igatahes valgusshou Düünis oli ka nauditav, nagu ka Estonian Voices. Ebamugavused pikalt püsti seismisega ja külmetavad jalad on juba meelest läinud. Koju jõudsin ajagraafikus planeeritust pisut hiljem, aga ikkagi täna.

* Ega siin aega ju tududa ei ole. Puhkepäev, aga lapsukesel sünnipäev ja sinna oli vaja vara jõuda, sest lapsel omad plaanid. Nii küpsetasin juba kell 7 hommikul vahvleid. Lapsuke on vahvaks neiuks kasvanud ning silmsilde on meil ühel kõrgusel. Oli taas vahva aeg koos selle perepoolega. Kodus ootas peenramaa, ootamatu otsusena viinamarjamahla tegu ning ebaküdooniate töötlemine. Tegemist jätkub ja see mulle jätkuvalt meeldib.

* Elu ja üllatused. Mind on märgatud. Mille eest, kerib mul peas, kuid tänutunne on siiski ka südames. No ei asjata siin tühja järelikult :D