*Viisin kunagised kooliõed-sõbrannad kontserdile. Aastas korra võtame koos midagi ette, et üksteist ikka mäletaksime. Kontsert oli mõtlik, koogid head, aga nagu igal aastal,  meil jututeemasid ei ole, mis sellest,  etkoosonkunagimitupuudasoolaärasöödud. Jäi küll kokkulepe,  et kohtume ikka jutuajamiseks ka,  sest kontsert seda ju ei eriti ei võimalda ka. Kuid selleks tuleb siis eelnevalt teemasid võluda.

*Fb-s ringles kiri hr Presidendile, milles oli ju iva, kuid väita,  et elu Eestis hullem kui sõja ajal, see on ikka liig mis liig. Teksti autorile kaasa kommenteerijaid oli palju. Paraku ükski sinna kommentaari kirjutanud inimene pole elanud sõja ajal, aga kujutlusvõime peaks ju ikkagi töötama. Kohutav virisemine. Valitsus on kogu aeg vale ja ahne ja seda mitte ainult Eestis. Kui on tervis korras, käed otsas ja pealehakkamist ka veidi, ei tohiks ju kõige hullem olla. Keeruliseks muutub kindlasti siis, kui miski neist kolmest on kannatada saanud. Igatahes häiris see virin.

*Taas mustika metsas, sest on, kellega saaki jagada. See korjamise töö on üsna meeldiv, mis sellest, et selg ütleb ai ja jalg kipub metsas mätta taha kinni jääma. Kodus see puhastamine enam nii meeldiv ei ole, tehtud ta siiski sai. Lisaks veel mustsõstraid põõsalt koos herilastega nopitud. Nad peavad seda põõsast nüüd enda omaks, sest üks sutsas mind hoiatuseks. Jonn on aga jumalast loodud ja ei loovuta ma neidki marju.

*Paar päeva ilma vihmata, sain lillepeenardesse lõpuks. Visuaal kaugelt on ilus, aga lähivaatlust enam ei kannatanud nad tükk aega välja. Natuke sain kenamaks, aga tööd on veel. Õhtul korraks rannas jalgupidi vees sulistades tundsin igatsust seal lebotamise ja raamatulugemise järele. Kodus on ainult mõtted peas, et see töö ja teine töö, aga rannas neid töid pole. Igatahes töövahaaja võtsin ja kirikukontsert oli imearmas. Ilusad inimesed, kaunid kokkukõlavad hääled ja nostalgilised laulud. Hele ja Kristjan.

*Sõbranna tiris teatrisse. Mõnikord lähen ka nagu kohusetundest,  et talle meelehead teha, sest minu elu tundub mõnikord ise nagu teater olevat ja kiire on nagunii kogu aeg ja kui siis pärast tööd kusagile minna,  tundub see mõnikord too much.  Samas olen talle alati tänulik,  sest kui on algatus, olen alati rahul. Häärber oli täiesti ok etendus, mille iva oligi ju see, et rügad ja rügad,  aga ega nautimise aega ikka ei tule, sest valmis ei saa see kodune idüll mitte kunagi. Ühest otsast ehitad, teisest laguneb, mõtted muutuvad,  moed muutuvad. Nii et see rügamise vaba aeg kulus ära.

*Täna aga oli kodust toimetamist palju. Toad ja lilled ja peenrad. Ega ma eilsest teatrist ikka suurt midagi ei õppinud küll.

*Kolm põlve seiklesime Raplamaal.  Käisime Toosikannul, sest ilus koht, palju kutsuvat reklaami, ka teeääres plakatid kohviku teatega. Kohvik oli küll, aga teenindamas polnud kedagi. Vaatasime tagatoa topised ära ja lasime jalga. Raplamaa maapiirkond oli väga vaene söögikohtade poolest. Järvakandi päästis päeva. Aga olime sealgi ainsad sööjad. Egas maal on keeruline ettevõtjal end elatada. Lõpuks leidsime vahva järvekese ujumiseks ning sõitsime kontserti ootama. Rag'n'Bone Man oli elamus.

*Koristasin keldrit, peas kumisemas  Maybe I'm foolish, maybe I'm blind.  Alanud on puhkus, see oodatud hetk aastast.

*Üleeilne sõit on ülehomse väsimus. Olin omadega üsna audis. Isegi lõunatudu tuli peale. Aga asjatama sundisin end ka, sest saabuv ilmakodanik ootab pesa. Ja kiisu pesa vajas ka kohendamist.

*Kui üks päev vahelt uimerdatud, on energia taas laes. Võtsin kodused teed ja rajad hooldamiseks ette. Mul see visadusegeen töötab hästi.

*Viisin sõbranjed valgusparki.  Ilus sume suveõhtu, ritsikad laulsid ja kuulasime pargis tarka juttu pargist.  Oli ilus olemine.

*Psühholoogile ma mindud ei saa, kuigi võiks mõnikord, õnneks täidab ihujuuksur ka seda rolli. Tõusin lühemate juuste ja kergema südamega.

*Vihma pausi on vist nädalakene olnud ja täna siis jälle, lage vihm ja pauguga.  Ei armasta neid pauke. Aga kui küljeluu on kodus, on kuidagi turvalisem olla.

*Lottemaale lubati elama jääda, sest seal oli päriselt vahva.  Sai igasugu hoobasid keerutada, trumme põlistada, pesu pesta,  pannkooke püüda, Lottet kallistada,  mänge mängida, liugu lasta.  Need Lottemaa tegelased olid hästi nunnud. Kui meie lapsukesel juba väsimus võimust võttis ja ta staadionile pikali viskas, siis olid Roosi jt solidaarsed, ning tegid seda sama. Üks armas päev taas mälus juures.

*Kodu ilma koerata on kõle. Kaks: üks eit ja üks taat, nii me siin konutame,  aga üks koeratitt on palju elevust toonud.

*Puhkus on mind juba ribadeks tõmmanud  aga pisut tuleb endast veel pigistada, sest lapselapsed vajavad ka meelelahutust ja mina ühist aega. Mida suuremaks, seda keerulisem. Õnneks veekeskus sobis ja sushi sobis.

*Ämbritäis seeni potsatas koju. Nendega toimetamine võttis kahel perenaisel terve õhtu ja egas purke just nii väga palju ei tekkinud sellest tööst.

*Käes on põldmarjade kord, neid on palju. Kõigi sääskede ja puukide ja väänete sees turnimise kiuste korjasin arvestava koguse. Õhtul läksime veel tagasi, sest head kraami ei tahtnud niisama jätta, aga siis olid sääsed veel vihasemad ja loobusime.

*Elu koeraga vajab harjumist, sest see aasta ja peale on mugavustsooni suurendanud. Koer ju vähemalt esialgu mugavust ei soosi, küll aga nunnutamist. No ta on imearmas olevus, hommikul peseb silmad suurest jällenägemise õnnest puhtaks ning ülejäänud päeva hoiab silma peal.

*Kui noorpere läinud, läksin taas põldmarjule, kuid kohale jõudes tabas vihmavaling ja koju jõudes olin märg kui rääbis.  Olin eelnevalt terve hunniku väikseid purke pesnud ja unistus oli need täita põldmarja moosiga. Vanaema staatus nõuab minu arvates moosi tegu. See unistus lükkus nüüd homsesse.

*Aga jonn on jumalast loodud, võtsin ämbri, panin jalga kummikud ja läksin uuele põldmarja korjamise katsele. Läks päris hästi,  enne kui sadu tabas.  Koju naastes viisin kutsika jalutama. Nuuskis mis ta nuuskis ja leidis ühe hiire raipe. Igatahes lõppes me kemplus sellega, et kuts kugistas selle raipe alla. Järgmine ehmatav episood oli, kui peeglist vaatas vastu minu ilma kõrvarõngata kõrv. Olin üsna kindel, et seegi kutsa kõhus, näksis mu kõrvakesi õhtul teine lustiga. Õnneks olid kõrvarõngad tugitoolis.

*Hakatuseks katsetasime niisama, et kuidas kartulivagude lahtiajamine õnnestub ja lõppes see terve põllu kartulite jagu küürutamise,  korvide tassimine  mugulate noppimisega. Tegelikult korjasime suht herne teri,  aga sel aastal niimoodi ja üks töö taas purgis. Mulle jagus jõudu veel rohimiseks,  sibulate puhastamiseks ja marjade nokkimiseks. Veel tuleb mustikaid ja vaarikamaasikas on saagikas. Lisaks kasvatan esimest aastat kummelit ja saialille õisi korjan ka alati. Puhkamine kestab.

*Mees andis akusae, näitas kuidas akut vahetada, aga ohutustehnika suhtes ei instrueerinud. Hakkasin hooga jasmiini põõsast harvendama ja tabasin sõrmeotsi ka. Õnneks veidike, verd voolas küll, aga ega see ei takistanud mind ka ammu maha võtmist ootava mustasõstrapõõsa kallale minemast.  Oli tore selle aparaadiga põristada.

*Nüüd kui peres on taas koer ja kass, on elu palju värvikam. Need kaks alles harjuvad üksteisega. Üks on noorusest totu ja teine lihtsalt solvunud, et mingi nässakas toodi temaga konkureerima. Vaikselt hakkavad harjuma.  Kiisu juba katsus pehme käpaga koera ja susisemise otsustas ka lõpetada.

*Olin martsipani õunapuu omast arust ammu tühjaks söönud.  Vähe neid ubinaid oli ja tegelikult lõin hambad sisse enne päris õiget aega.  Täna aga õunapuu alt vaatas mulle vastu ilus suur punapõskne martsipan. Kuidas ma seda puuotsas ei märganud.  Maitses oivaliselt.

*Plaan oli asjatada toas ja õues,  aga minu seenelembene laps saabus ja nii saigi päev seentega sisustatud. Seeni oli palju, ja süle ja seljaga sai neid koju tassitud hulgi. Esimene kodune töö oli sorteerimine:  kukekad,  kuuseriisikad, võiseened. Puhastamine oli juba aeganõudvaim ja õhtuks oli neist kopp ees. Õhtusöögiks said kuuseriisikad pannil sibula ja hapukoorega, mille eest sain üle pika aja küljeluu poolt kiidetud. Tasus see vaev ära küll.

*Augusti reis viis põhja poole. Päeva valida ei saanud ja nii langes see kõige vihmasemale.  Aga sel suvel näibki kohati bingona, kui vihma pole.  Igatahes põhja-eesti on ilus oma uhkete mõisatega,  kogunevate kureparvedega. Selline kiirvisiit istutab pikemalt ja pühendunumat käiku. Mõtisklen selle üle.

*Kuu viimasel päeval oli sammude saak lausa hiiglaslik. Tammusin enamasti mööda tuba, sest ootamatu hoidistamise tuhin tuli. August sobib selleks ideaalselt. Kõik nostalgilised hoidistamisehetked pärinevad sellest kuust. Uskumatu, aga ka sellise tegevusest, kus oled üksinda oma kraamiga ja neid kuumutad,  purki sätid, võivad jääda armsad mälestused J