*Esimene poolaasta on läinud küll üle kivide ja kändude. Õigemini need kivid ja kännud on minu ümber, mulle nii lähedal. Ennast tuleb tugevamaks teha, aga kuidas, ma ei teagi? Küsisin ChatGPTlt nõu, korraks nagu aitas. Aga siis tuleb taas error, mingi märk, et ole valvel, ole valmis.

*Mõne inimesega on nii hea lobajuttu ajada. Üks 80+ proua on selline, tal silm särab, meel on rõõmus ja mõte ergas. Kilde tuleb nagu Vändrast saelaudu J Jätkuks seda elujõudu selliselt igal ühel.

*Sain kauaoodatud lapse kätte. Sõitsime selleks Riiga. Praegu on nii, et ülepäeva on sinna asja olnud. Koos teiste ootajatega oodata oli vahva. Ühel hetkel hakkas saabunud lendude väravast inimesi tulema, kes otsivalt vaatasid ringi lähedaste nägemise lootuses ning siis see jällenägemise rõõm, seda oli ilus vaadata. Ka pesamuna vaatas ringi ning esmapilgul mind ei märganudki. Igatahes oleme kõik rõõmsad. Mõnes suhtes on kolm aastat lühike aeg, aga samas siiski pikk. Kui hakkasime mõtlema, et mis selle ajaga muutunud on, siis tõdesime, et palju. On ehitatud uusi teid, hooneid, ümberkorraldatud liiklust. Koduski oli palju muutunud nii sisustuses kui ka meie välimustes. Isegi kass oli uus, kuigi temalgi juba nooruse vallatused juba tehtud. Igatahes ootame ilusat olemist. Ilmgi on ilusaks läinud. Suvi.

*Mõnikord ma mõtlen, et kas on vaja n.ö ette rääkida, mida keegi sinu kohta rääkis. On ju nii, et me kõik omame mingit arvamust kellegi kohta ja kas on see arvamine sellele arvatule vajalik teada on. Antud juhul oli see n.n ettekandmine õigustatud. Me ei pea suhtlema toksiliste inimestega, kui see meile haiget teeb. Antud juhul ma päris vältida ei saa, aga distantsi võin küll hoida. Võin ju õigustada vanadusega, raske eluperioodiga, iseloomu keerukusega vms. Aga minu hinges on suur pettumus. Ja selle vastu ma nüüd hetkel ei saa. Loodan aja leevendava mõju peale.

*Söötsin sääski, sest aiamaal vajasid taimed umbrohust väljapääsemist. Kõik kasvab mis mühiseb, sest vihmakest on meil olnud ning korraks oli soe ka.

* Kaugelt tulnud laps tellis rabarberikooki ja lisaks ootasin teisigi kaugeid külalisi. Ettevalmistused kulusid marjaks, on ju oluline, et minu kaasämmale jääks hea tunne meie olemisest.  Ja seda mitte vaid näimise pärast. Esindame ju ikkagi arvamust Eestist. Tõdesime, et traditsiooniline grill toimib alati. Igatahes oli taas tore laiendatud perekondlik istumine.

*Lapsukesele lugesin kolm korda seda kuu peale ja tagasi muinasjuttu. Olin kunagi lugenud seda oma pesapojale ja sellest tekkis meil väike armas õhtune rituaal pikaks ajaks. Tahaks, et see kanduks edasi. Algus on tehtud.

*Laulupidu vaatasin telerist. Ülev ja ilus. Kui aga hakati tagasihüüdma Neeme Järvi juhatatud laulu, tundus mulle kohe,  et see on halb mõte. Eakas mees, raske pärg kaelas. Igatahes olid need paar minutit päris kohutavad.

*Juuli on, aga ega ei ole ka. Täna oli vihmane ja külm ka. Võib olla olingi pikalt järjepanu rassinud,  igatahes täna olen lihtsalt palju telos passinud,  telkut vahtinud, s.t asjalikkusest asi kaugel.

*Olen endale korduvalt öelnud, et ära eelda, ära keri stsenaariumi ette, elu ei pruugi selle järgi end seada. Seekord vedas taas minu peas keritu alt ja kõik oli hoopis parem, ilusam,  südamlikum. Oeh, oh seda inimloomust!

*Õueolud lubavad laiselda, tuhlasime kaasaga mõlemad internetis mööda kuulutusi, sest tuli mõte. Aga pojengid pudenevad,  vaarikad hakkavad küpsema, mustsõstrad ja mustikad mustama.

*Sain pesapoja üheks päevaks endale. Kui on lühikeseks ajaks tuldud, siis on arusaadav, et tal palju käia, kohtuda,  kogeda. Suundusime ekskodukandi radadele, et ka tema mäletaks. Käisime rannas ja restoranis, kodutares ja kalmistul ning lõpuks metsas mustikavaatlusel. Mustikaid oli ja metsmaasikaid ka ning vihmal end segada ei lasknud.  Otsast otsani tänulik!

*Esimene laps viis teatrisse. Õhtuks oli ilm end ilusaks kerinud,  eks siis oli natuke kahju toas istuda, aga see lillemüüjate lugu oli päris hea. Esimene vaatus ei kerinud end väga kaasa, aga kui need lood ja laulud tulid, siis see päästis kogu etenduse minu jaoks.

*Kivid ja kännud kestavad. See on elu. Millegipärast ei ole see sirgjooneliselt ainult rõõmu pakkuv. Täna käisime ammuse tuttava mälestuskontserdil. Ilus, südamlik ja ka imetlusväärne, sest ka see suguvõsa osa kasvatas suurepärased järeltulijad suurde dünastiasse. Ja siis taas üks lahkumine, mis oli küll oodata, aga ikka ootamatu, kui see aeg on käes. Tahan olla tugev ja toimeks, enamasti ju olen, aga hetkel tunnen küll, et vaim on väsinud. Kui mees helistas, et juust ja vorst on otsas, võttis see  päris ohkama, sest mis vorst-juust, tühisuse sümbolid ajal, mil lein majas ja kohustuste koorem näib ülepea kasvavat.

*Aga elu läheb neile, kes saavad, edasi. Püüan aidata ja toeks olla ning muidugi meenutan. Ja egas koduski on toimetamist, kui vaid vihm lubaks. Igapäev tuleb üks sabin vähemalt. Viimane aeg oleks toalilled õue dušši alla viia. Täna tegi valju pauku ka, mida ma veidi kardan. Ja siis korraldan juba järgmisi sündmusi, sest elu on siin, täna ja praegu. Loodan, et sai parasjagu.

*Korjan siin musti sõstraid,  sest kohusetunne ei luba neid põõsale jätta. Proovin kuivatada neid ja mahla ka teha. Ei ole just lemmik töö, aga päike kuumab veel ja oskan end sundida küll. Enne äikest sain oma poti täis. Iga päev kerib äikesepilvi. Välk ja pauk on hirmutavad.

*Suvi on saanud i-le oma õige täpi peale, sest sain käia kodurannas ujumas ja kodukülametsas marjul. On vaja midagi, mis on erilise tähenduse ja tunde loojad ning seda see nostalgia on. Koos lapsega avastasime ja tuletasime meelde käidud ja käimata radu ning üks lägaburks kohalikuks kohvikust oli kirsiks tordil.

*Eilne ringitraavimine on tänane väsimus. Ilmselgelt see mitu tundi küürutamist jättis oma jälje ning lisaks veel terve pikk päev ringituulamist tegi ka oma.

*Olen see kahe tule vahel olija, üks kurdab oma kurba saatust, sest teise pärast see juhtus. Pooli ei vali ja hinnanguid ei anna. Kuigi et jaa, teine vist ei ole patust puhas, aga otsustaja esimese üle tema ei olnud. Keerulised olukorrad. Ja mina kuulan.

*Korjan herilastega võidu vaarikaid ja musti sõstraid. Nad on aplad ja üks oli vihane ka, sain omal kintsul tunda. Iga päev on saagi koristamine esimene kodune töö pärast riigitööd. Oleme korilane rahvas. Ei taha miskit raisku lasta. Aga olen ju rõõmus, et saan seda kõike teha.

*Täna üritasin taas sõstra sõber olla, aga üks sabin vihma ja tuhat sääske platsis ning pea võimatu selle pirina keskel olla.  Lisaks avastasin, et herilased sujuvalt võtavad saaki üle, maasikad on pintslisse pandud, vaarikad on käsil, ja nüüd on ka mustikad ja mustad sõstrad leitud. Eriline vingumise kuu see juuli J