*Märts tuli halli
taeva ja ärevate uudistega lähis-idas. Maailm on nii ilus, aga miks inimesed
siin omavahel hakkama ei saa, on lõputu
küsimus, millele vastuseid ei ole.😢
*Kõik minu uhked
kõnnirajad, suusaradadest rääkimata, on
veel all. Nutan neid taga.
* Pahandus majas,
mees ütles, et sa ei taha teada. Ega ei tahtnud küll. Aga tegu tehtud, süüdlane
riielda saanud ja nüüd jääb üle diivani parandamisele mõelda. Kallis pereliige
meil.😂
* Tavaliselt on
plaan, et lähen õue, teen seda ja toda tööd. Nüüd aga pole plaani vaja, sest
kindel on, et kutsa tahab joosta, ja mina
võtsin käärid ning tegin hortensia põõsad korda. Kiidan ennast kõvasti👍
* 12 ja pool
tuhat sammu, 200km autosõitu, taas asjalik ja armas päev. Väikeste jonnihoogude
kõrvale kuulsin ka vahvaid ütlemisi. Lapsed on imelised! Õhtul teine laps ja mälumäng, meie ühine
huvi. Taas armas olemine. Õues on aga
kevad mis kevad. Päeval paistab päike,
öösel külmetab kuu.
* Kiire elutempo,
kutsa ja porine õu me elamisele hästi ei mõju. Täna lõin mingigi korra majja.
Õues oli aga haruldaselt mõnus soe ilm, mis kutsus õuegi asjatama. Lõikusin
sügisel peenrale jäänud lillejäänuseid.
Kutsal oli vahva, mul mitte nii väga, sest kõik see poris püherdamine
tuli minul maha küürida.
* Lilled saabusid
juba eelmisel õhtul. Päris naistepäeval ei oodanudki midagi, aga ühed
üllatusroosid, siis suuuur šokolaad suuurte pähklitega, mõni maiustus lisaks,
no missa hing veel soovid. Väga rahul. Õhtul olin muidugi teleri ees, sest
"Kus oled sina?". Minul on metsaga oma suhe ja mõnikord ma nende
linnainimeste jauramist ei mõista, kes igat kändu mõrvamiseks peavad. Aga neis
sketšides oli iva, pani mõtlema. Valus oli vaadata, kuidas väikese 8 aastase
Iloni ainus roll, mida ta täitma pidi, oli laulda: me kõik saame surma
niikuinii….😢
* Täna käis üks
proua uurimas Kus olid sina? ja kas mahume nüüd ühte leeri. Kui muidu kahte
leeri ei teki, siis meedia ikka toodab. Valus on vaadata, kuidas Sildarude
saagat lahatakse siit ja sealt poolt. Mingis osas on meil nii suur vabadus, et
võime inimesed lihtsalt surnuks manipuleerida,
menetleda, solvata, süüdistada. Samas mõnes kohas on nii suur
autorikaitse, et isegi enda andmetele ei
pääse ligi. Oeh, mis meil viga on?
* Nii toredad
inimesed on mu ümber. Enamasti. Täna kohe eriti. Erinevad põlvkonnad, aga
tunnetan ühte lainet. Igatahes tundub, et vastastikune, sest mulle oli ekstra
mõeldud. Nii heldinud. 😊
* Kodune töö oli
kevadine, sest kaka. Oma õues ei ole
koguaeg koristanud ja nüüd siis on lumesulamine paljastanud miinivälja. Kutsa
ise vaatas ka põlastava näoga.
* Üle pika aja
võtsime me kolm aega näost-näkku nägemiseks ja tühjaks rääkimiseks. Kui iga
päev ei näe, siis seda elu on meil jutustada kõigil. Jällenägemisrõõm oli suur.
*Ma ei teagi, kas
see oli unistus, kuid laskesuusatamist päris ehedal kujul näha oli mul mõttes
küll. Ja kui nüüd MK etapp Otepääle tuli, siis piletid ostsin. Õnneks on mees
minuga samas paadis ja ühine kogemine oli nagu topelt rõõm ruudus. Need
emotsioonid olid ikka üliägedad. Kisada koos kõik see rahvas, tantsida ja
hüpata koos oli võimas. Vaat see oli ka laulupidu! Ma seedin seda vist veel
pikka aega. Eluelamus mulle!
* Eilne eufooria
on tänane väsimus.
*Vähemalt 100
korda viskasin talle uut lelu ja tänutäheks näris ta selle lihtsalt puruks. 😀
* Sõitsin bussiga
pealinna. Vahetult enne bussijaama oli üks papi eksinud vastassuuna
vööndisse. Loomulikult läks bussijuht
närvi, sajatas ja tuututas. Miks peab teise inimese eksimuse peale nii tuliselt
reageerima. Ju meil igal oma eksimise
koht. Mina leidsin selle Piritat otsides 😀 Kesklinn on nii
ümberehitatud, et kaotasin
suunataju. Kui sadamasse jõudsin, siis taipasin. Tahtsin ekstra sammuda, sest mis see 4 km ära ole, aga eksimisega kokku tuli muidugi 13,4.
* Algas kevad,
tõin värske viha/kaseoksad selle tähistamiseks vaasi ja tegutsesin terve päeva
õues. Preemiaks liiter kasemahla ja punane nina. Päike lõõskas täna kenasti ja
õue oli ainus õige koht, kus olla. Meil kutsaga oli tegemist küll.
Lillepeenardel oli möödunud hooaja sodi, miskit vajas lõikumist, mutimullahunnikud hävitamist, praht põletamist.
Kutsa jooksis rõõmuga ringi, vahepeal tõi ka palli
mängimiseks. Igav meil ei ole iial.
* Hooaja viimane
laskesuusatamine oli põnev - meeste sõit tõstis vererõhku, sest Lagereid ja
Perrot, kes keda? Täna minu armastus ei võitnud, aga Botni üle hea samuti. Kevad on aga parimas vormis, taevas sinine,
tuul mahe ja temperatuur 8 kraadi ümber.
Käisin kutsaga järve ääres, tema on nagu ikka: kevadine vasikas. Muidugi kalpsas hooga järve jääle. Õnneks oli
keset järve veel paks jää, kaldal vajus ta läbi. Oh mu süda jättis lööke vahele
ja mõte keris juba stsenaariumi.
* Kevadväsimus
vist. Ütlesin küll sõbrannale, kes imestas minu aktiivsuse, teotahte üle, et ma
ei lase endale väsimise mõtet ligi, aga sel hetkel vist unustasin ära, et lasen
küll. Mõnikord on nii kopp ees ja tüdimus kõigest. Ja praegu on see mõnikord.
Kuigi et ja, ma mingis mõttes ei luba endal olla laisk ja diivanil ei ilule. Vahest
ju võiksin. Sest mis siis juhtuks, kui ma õue riisuma ei lähe, süüa ei tee,
nõusid ei pese, kutsaga ei matka. Aga südametunnistus seda kõike ei luba ja
võib olla see jõuetus sünnitaks ka jõuetust juurde. Aga kõik läheb mööda, varem
või hiljem, ühte või teistpidi. Küll ma homme hõiskan jälle.
* Ühte päeva
mahtus kaks elamust, esimene tark jutt targa mehe suust ja teine Adele'i laulude kontsert. Adele´l on ilusad laulud. 💓
* 10.05 tegin
silmad lahti, see oli üle pika aja midagi erakordset. Aga ajasin jalad alla, toimekas päev ootas. Nii
et toad korda ja õue, kus oli päike ja põld ja linnulaul ja vedamata
oksad.
* Okste vedu
jätkus. Väga nõme töö, asja ilustas vaid koos toimetamine, härra puu otsas,
mina puu all. Sujuvalt tegin ettepaneku mind õhtul spaasse viia, kus siis
omakorda tehti ettepanek ka sööma minna. No mis sa hing veel ihkad. Nii rõõmus
oma küljeluu ja võimaluste üle.💗