* Juuni andis teatepulga juulile suht rahulikult. Tegelikult magasin veidi sisse, mingi väga segase unenäo pärast.  Mul aga oli vaja enne tööle minekut maasikamoos valmis keeta. Tegin mõned kiiremad liigutused ja 6 purgikest moosi olemas.

* Tulin töölt, tegin söögi, pesin toad, korjasin maasikad, ja siis asusin oma käekestega unikivide vahelt rohtu eemaldama. Nagu põldu vähe oleks, nüüd rohi kive ka 😀. Aga olen sündinud eesli kannatusega ja tegelikult selline kodune rutiinne töö sobib mulle. Igatahes kaasalt norisin kiidusõnad ka välja, sest sellist tööindu ju iga päev ka ei teki.

* Päris märjaks saime, kui padukas kaela tuli. Vihmakeep hoidis küll keha kuivas, aga tantsi vihmas kuni saad, see oli vist päeva boonus. Eks ka Hansalaat ja sealsed muusikud, Noiduin Soomest,  olid vahvad. Ning pärastine üksinda rannas istumine oli tore. Koos oldud aeg kohvikus oli nii ja naa. Küsisin ja tundsin huvi, sest ma tunnengi tegelikult ka huvi. Aga mina?  Need mättad, millel istume,  muutuvad aina enesekesksemaks,  tähelepanuvõime on hajunud.  Võib olla hajub ta sellepärast, et ei huvita. Aga järgmisel aastal jälle.

See eest õhtune vabatahtliku töö oli topelttore, kaaslane vahva, inimesed lahked. Ainult rõõmsad noodid meelel. Astusin juba kodusuunas üksinda, plakatid kaenlas, kui vastu tulnud naised küsisid, kas kogute midagi. Igatahes jaa. Hädasolijaid peab aitama, aitasid nemadki. 

* Hommikul kaks kohvi, siis hakkas eluvaim koguma. Tegin autokoristuse- ja puhkepäeva. Vihma valas nagu pangest vahepeal ja sellise peaaegu hingamispäeva olen igati ära teeninud.

* Jalgpall kütab üha enam kirgi. Kõiki mänge tööinimene lihtsalt ei jõua vaadata,  mõned rosinad siiski. Norra võit jäi nägemata, kuid hommikul  internetist vaadatud mäsu oli pea sama hea kui otsevaates mäng. Portugali ja Hispaania mängu otsustasin ikka otse vaadata, sest no Ronaldo, kelle fänn ma ei ole, kuid tulemust tahtsin ikka lives vaadata. Koer oli väga häiritud, niuksus ja otsis kohta, kus magada, sest mina oma teleriga häirisin teda. Ka koerad tahavad rahus ja vaikuses magada. Igatahes tasus vaatamist, minu lemmikud võitsid ja veel kuidas, napilt viimasel hetkel. 

*Mis ilmad meil, see on üle igasuguse normaalsuse. Ega norm polnud seegi, et kontserdimajja peaaegu sussides läksin. Pakkisin kõpskingad kaasa ja autost väljusin muidugi ilma.

* Piima kulub meil liitritega,  võta või lehm. Tegelt olen mehele öelnud, et peame kitsekese võtma. Ega seda väga sageli korrata ei või,  pärast ongi kits kohal. 😀Tänane rohimine aga oleks kasulik kanadele olnud, seda pehmet umbrohtu, mida oma väikeste käekestega kitkusin, oleksid nad nokkinud küll.

* Päeva jooksul nii palju emotsioone,  et iga uus lükkas eelmise tahaplaanile. Käisime koduküla kohvikutes ja nii sattusin sinna, kus veel varem käinud ei olnud.  Nägin maanteel kährikubeebisid, selle üle rõõmus. Kodus paar tundi lebotasin ja siis ootas vabatahtliku tööd rannas.  Nii suurt noorte inimeste kontsentratsiooni pole ammu näinud. Tänased noored on julged ja vahetud ja siirad.  Oli suurepärane aeg vaatamata sellele,  et see tümps tagus tükk aega hiljem ka peas. No ja Sadu ja Nublu,  mu silmad on palju näind ja jalad need olgu kaugel käind…. Koju laekusin täpselt jalka ajaks. Kõik mu küüned ja varbad hoidsid Norrale pöialt, aga napikas. Õnneks jäi see emotsioon juba uude päeva.

* Uues päevas plaanisin laisk olla, päris sajaga see ei õnnestunud, sest umbrohi ise ei hävine, on teine võtnud põllul liiga suure kasvuhoo sisse.

* Koju jõudes leidsin oma aiamaa rohimise jalanõud õuepealt,  olid natuke näritud olekuga.  Jätsin nad trepile, et see paks sopp tallalt ära kuivaks,  siis lihtsam seda eemaldada. Nüüd läks nii. Õnneks valib kutsa vanusejärjekorras omale närimismaterjali,  eks need olidki vanad. Ja ma ei olnud reeglit “kui ostad midagi uut, peab ühed vanad eemaldama” järginud. Meie koerake on tark :D

* Jalgpalli MM-ile olen varasemast rohkem kaasa elanud. Aga mulle ei meeldi jumalad, keda meedia toodab. Prantsusmaa - Hispaania mängus olin muidugi viimase poolt, sest Hispaanial veel oma jumalat ei ole, Yamalist püütakse teha, aga ta ei ole oma ülesannete kõrgusele tõusnud. Õnneks võitis õige meeskond ja võisin pärast keskööd rahumeeli tuttu minna. Kuigi õhtust oli nagu tükike puudu, telefon unus tööle ja kõik skrollimised jäid skrollimata.

* Ikka jalgpall, sekka palgatööd ja kodust rohimist. Igatahes jalgpalli vaadates tekkis vahepeal tunne, et panen telku kinni ja lähen magama, närvid olid viimseni pingul, sest minu väljavalitutel ei läinud hästi. Messi ees ja Messi taga, Oleks palunud Inglismaale võitu, aga mu palveid ei võetud kuulda :D

* Ühel õhtul saatsin päikese tuttu Pärnu rannas. Ilus soe õhtu oli, ei raatsinud kohe pärast üritust kojugi minna, seda enam, et alati on emotsioone, mida seedida, kui oled kohtunud nii paljude inimestega, kogenud ja näinud inimeste lahkust ning rõõmsat olekut selle lahkuse juures.

*Vurasime Mihkli laadale. Ei ole ma see laatade fänn, aga melu oli seal tegelikult ju tore ning rahvahulgas populaarne üritus. Koju sõites jäime oma väikese edeva autoga teeäärde. Ilmselt olin ma selle sündmuse meie jaoks ära nõidunud - ütlesin ju autosse istudes, et kas see auto meid kohale ikka veab.  Aga  mingi headus hoiab meid, sest esimene auto aitas hädast välja. Edevus peab nüüd mõneks ajaks puhkama ja putitatud saama. Aga õnneks on ikka argine sõiduriist ka olemas ja siirdusime veel päeva lõpuks pealinna, et lapsukene üle kallistada ning maavanaema ökoloogiliselt puhast toidukraami viia. Mõtted olid ju head, aga läks nagu läks, kapsakott kõige mu nuikapsaste ja peakapsastega unus koju. Iga päev ei saa olla parim, sellega peab leppima. 

*Tegin Silvia Ilvest ja seadsin endale verandale pesa ja tegin ühe ilu-une. Viimased nädalad on nii tegemisi täis, et keset päeva tundsin suurt väsimust, mis vajas sekkumist. Unepaus aitas, sest jalka finaalist ei tahtnud ilma jääda. Kogu oma küünte ja hammastega olin Hispaania poolt ja mäng oli nii põnev, et kell 1 öösel, kui see lugu lõppes, oli taas raskusi uinumisega.    

* Tali oleks nagu tulnud, ladistab päev otsa ja on tunne, et käed vajavad kindaid ja keha sooja teed.  Panin kannu tulele.

* Mõtlesin veidi ja läksin ikkagi peale saunatamist mustasõstra põõsaid tühjendama. Ega see töö ise ennast ära ei tee, nii et nobedate näppude hetk oli. Aga põõsaid on veel ja kuidas sa jätad väärt marjad ripakile.

* Internetis liigub ringi armas video kolmest karupojast, kes kellegi koduhoovi sattunud. Minu esimene mõte oli karupoja häält kuuldes, et karud teevad ikka mõmm-mõmm, mitte nii nagu kuulda oli.  Oli põhjus,  miks need mõmmid sinna sattusid, nagu oli, me ei tea. Aga need kommentaarid, küll need olid empaatilised. 😀

* Pagesime metsa mustikale.  See on väga raske töö, aga saaki sai, sääsehammustusi ka.  Meil on alati päevaplaan võimalikult paljusisaldav. Seega olid varuriided ka olemas ja restorani plaan peas. Nii et teepeale jääv Võrgukuur õigustas meie plaane hästi,  toidud head, atmosfäär ilus, teenindus tore.

*Hommikul sahistasin natuke punase sõstra põõsas ja siis sõitsime mustika metsa. Metsas marju taga ajada on palju huvitavam. Marju ikkagi oli, aga minu ego sai hea laksu, sõbranna sõrmed korjasid sama palju ja rohkemgi veel, kui mina oma kraabiga.😀  Külaputka burks maitses kindlasti paremini kui kodus kapis olev eilne toit. Edasi oli rannapeatus. Päike oli end just pilvetaha sättinud, rannaäär oli haisvat mereadru täis, aga ujuma ma läksin. Oli karastavalt mõnus. Siis oli plaanis mõned pruuni teeviida tagused paigad, millest ikka mööda oleme sõitnud, üle vaadata. Esimene peatus, Sõmeri vaatetorn, ilus vaade lahesopile, haigrud,  vaikus. Teine peatus Kastna tammed ja vaatlustorn.  Üks tamm oli igivana, miĺle arvelt tal lehed olid, ei tea. Aga tee torni natuke naksus, oli värskelt võõbatud, kuid taas oli vaade lahele, rahu, vaikus.  Kolmas stopp Tõhela järv,  seal selgus, et kõnnime pintseldajate sabas, nimelt parasjagu võõbati vaatetorni üle ja meil jäi ronimata, aga taas rahu ja vaikus ja mõned kalamehed. Igatahes kodus kulus tunde marjadele ning juulikuu võib mälestustemaale saata.