*Tore nädal oli, väsimus selle juures on teisejärguline. Vanaema roll on maailma ilusaim roll. Meil oli hiiglama vahva. Iga päev omad tegemised ja pärast õhtujuttu jutustasime veel päeva üle. Täna saatsin oma lapsukese koju, sest tema igatses oma vanemaid. Mina jäin teda igatsema. Kirjutasin emmele ka kiidukirja, sest minu külas käis arukas, naerusuine, rõõmus nelja aastane, kes oskab küsida, laulab nagu linnuke, tantsib nagu liblikas, armastab loomi ja linde, kellega on võimalik kokkuleppeid luua. Ainult puhas rõõm.
* Omast arust olen istutanud ühte ja teist, aga ikka veel mõned lilled ripakil, ja siis tuleks uus lillepeenar seada, sest meil olid terrassi ehitusega muudatused ning üks nurk jäi tühjaks. Nii need tööd siin kuhjuvad. Aga sellest pole midagi, nagu ütleb minu väikene lapselaps.
*Sipelgate invasioon, nad trügivad igale poole.
* Energiafestivalil energiat andvat funktsiooni ei olnud, koju jõudes olin täiesti tühjaks imetud. Võib olla on asi ühes tervisemures, või siis vihmases ilmas, aga 0 tahet. Hädapärasega sain hakkama.
* Loen raamatut allasurutud naistest. Minu arvates on läbi ajaloo olnud ka valgete kultuuris, et mees on raha teenija, naine koduhoidja, ainult et nüüd oleme lisaks ka raha teenimise endale võtnud. Mõnikord on küll tunne, et need kodused tööd suruvad nii peale, et help. Sest tahaks ikka kohati täiuslikkust taga ajada. 24h jääb väheks ilusaks unistuseks: kodu särab kui prillikivi, lilleaed õitseb, köögivili kasvab, söök valmib hommikuks ja õhtuks, koer valdab sadat trikki ja lisaks võiks hobide jaoks aega olla. Siis ongi nii, et mingeid asju saab poole vinnaga tehtud. Ütlen endale: lase vabaks :)
* Aga siin ma nüüd olen, värskelt remonditud verandal, saunasoe sees, nina ees jäätisekauss ja kuulan linnulaulu, imetlen aeda, värskelt niidetud muru. Oma kodu. Mis sellest, et suurema osa päevast nokkisin peenraid umbrohust, aga nüüd on ikka rõõm olla.
* Porgandipeenar oli kohati muutunud Lenna-Lauri aiamaaks, kus umbrohi oli silmini, aga sai asja. Hilisõhtuni kitkusin. Tuppa tulles tabasin meie veidra kutsa haukumas Lote peale. No on jah imelik olevus, aga elutu ju. Meil on lõbus.
* Need on need valged ööd, hullutavad igas eas. Raskusi on õigel ajal magama minekuga. Täna sa Pulss vaadatud, õues oli mõnus paks udu, oli vaja sedagi pildistada, siis raamat lõpuni lugeda, pesta ja sättida.
* Kui on kuiv, siis sajaga ja kui sajab, siis ka sajaga. Vedasin mööda põldu kummikutega poolt põldu kaasas. Vaja on jätkuvalt peenraid umbrohust nokkida, punapeeti ja porgandit harvendada. Nüüd käib juba võitlus ajaga, et need taimekesed kängu ei jääks.
* Lapsepõlv oli lahe aeg, oli meenutamise, nostalgitsemise ja muidu vahva kokkusaamine. Tegime väljasõidu Anija mõisa, kus saime vau elamuse, selline maitsekas, armas, kus lahke pererahvas, imehea kitsejuustu salat, tore raamatukogu. Enim meeldiski see, et lilled olid hoolitsetud, lillebuketid ehedad ja värsked, töötajad väga sõbralikud ja avatud. Ainult rõõm üksteisest ja teineteisest.
* Päev peenarde kallal nokitsedes möödub nagu üks viiv. Igatahes ringi peale ei saanud, küll aga sündis ideid. Istutasin ümber paar lille, mille kohta tean, et kui õitsevad, siis lamanduvad. Nägin neist vahvat looduslikku toestus ideed, mida näitasin kaasale ka, no lootuse ja vihjena. Ütles, mine korja paju oksi ja lase käia. Viimase õlekõrrena kasutasin videot, seal tegeles sellega mees. Või mehe moodi nägi välja , loodan et mõjus.
* Virtin kuluks mulle ära. Elamises neid kohti, mida koristada, on palju. Täna tulin töölt ja läksin saunamajja. Olen seda majakest liiga harva küürinud. Nüüd siis võtsin ette aknad, uksed ja kõik ülejäänu ja nii ma seal mitu tundi Right Said Fredi (saunamaja koristamise muusika :D) saatel nühkisin ja pühkisin. Läks kobedamaks.
* Käisime külas ja kalmistul ja hernehirmutisi vaatamas. Üldiselt oli meil tore, selline rahumeelne kulgemine, vaatlesime põlde ja muidu ümbrust ning avastasime uusi teid. Õhtuks oli valida, kas põld või pidu. Valisin põllu, vanus vist sealmaal. Mitte üldsegi ei isutanud see külapidu. Ja siis me viriseme traditsioonide hääbumise pärast. Aga esimesed maasikakarbid läksid sügavkülma, see ka pidulik hetk aastast.
* Suve alguse veesulps on tehtud. Kutsale oli see esimene, mulle selles veekogus vist viimane. Kui mööda pillroo vahelist rada veepoole kahlasin, ujus põiki minu ees uss. Ma ei ole hirmus ussikartja, aga kui ta mul päris ninaalt läbi vupsaks või küljepealt mulle vastu ujuks, ei see mõte mulle ei meeldi. Tuline kahju, nii mõnus oli ujuda ja pärast nii hea tunne kehas.
* Jaanipäev on meil alati perepüha, sest sünnipäev. Aga jällenägemise rõõm kergitab alati ootuse üles ja tore olemine oli. Ainult manustasin liiga palju kringlit, kui viriseda tahta.
* Teisel pühal kallas vihma, aga surnuaiahetkeks tekkis õnneks paus. Päeva mahtus ka perekondlik lõuna ning palju molutamist. Mõnikord on hea laisk olla, kõik ilmainimesed üle rääkida, lihtsalt olla ja väsimust endast läbi lasta.
* Hommikul oli tunne, et kodus oleks toredam, aga planeeritud reisikest ei saanud ära jätta. See on alati nii, et kui käidud, olen rahul. No mõni paik oli ka pettumus, aga las need jäävad. Õhtune Mart Sandri kriminaalne etendus oli ok, lisaks sai vaadata tema maale, uudistada mõisa. Koju jäädes jäänuks need elamused olemata.
* Sattusime kaltsuka 1. euro päevale. Õnneks oli meil aega vähe, muidu minu kapisisu vähendamise aktsioon kukkunuks läbi. Kuna kappi sigines nüüd paar uut eset, on vaja miski eest ära s.t välja visata. Vaatasin oma asju selle pilguga ja ohvrid on leitud.
*Täna on kuum kohale jõudnud. Mulle sobib. Õmblesin ühe kleidi seelikuks ja see pisike töö teeb eriti rõõmu, sest olen seda kleiti veeretanud käes pikalt ja ikka kõrvale pannud, et ühel päeval teen.
*Sellise kuumaga on veekogud hinnas. Sättisime ka end peale tööd, vesi oli mõnus, aga rahvast palju. Küla tiik nagu Pärnu rannas. Privaatsemat paika igatseksin. Kutsal lasime veekogu servas ujuda, sest mingi rõõm peaks temal ka olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar