Head kuulajad

"See- kui sind kuulatakse - tõeliselt kuulatakse-, on paremuselt teine asi maailmas." "Mis on siis kõige parem?" "Seda teab igaüks.  Maailma parim asi on võim." "Oi, kas tõesti?" küsisin naerdes. "Kuidas seksiga on?" "Ei. Kui bioloogia kõrvale jätta, taandub seks võimule. Sellepärast seda nii väga himustataksegi". Rmt. „Shantaram“. D.Roberts

Käisin vanade tuttavatega väljas. Eeldasin, et nüüd saab lobiseda. Saan natuke oma muljeid rääkida, sest meil on tõesti sündmusterohke aasta olnud. Aga nad isegi ei küsinud. Üks neist lipsis fotod läbi, ilma vähimagi emotsiooni näitamiseta ja sõnagi kommenteerimata. Ei tahtnud ise ka peale käia oma muljetega. Kartsin, et kostub kiitlemisena. Lobiseda muidugi sain, nii maast ja ilmast, aga mitte hingest. Mõnikord tahaks nii väga rääkida ka enda toredatest asjadest. Ei pea ju ainult ja alati muredest rääkima. Mõnikord tahaks ikka hõisata ka! Aga ma ise, kas ma kuulasin? Omast arust küll, aga nad ei rääkinudki. Vaid ainult maast ja ilmast, ilmast ja maast.

Häid kuulajaid on vähe, sest igaüks tahab oma asju rääkida ja olen täheldanud, et mida vanemaks, seda vähem jagub tähelepanu teistele. Argipäevad kasvatavad enda ümber suure paksu mulli. Kui see mull korraks lõhkeb, siis vast jagub tähelepanu teistele ka.

Siiski on minu juuksur hea kuulaja. Võib olla professioonist sõltuvalt. Aga vahet ei ole. Minu sündmused ja rõõmuhõisked läksid tema kaela.

Meeles pean

Sa alustad aeglaselt suremist,

kui sa ei reisi,

kui sa ei loe,

kui sa ei kuulata elu hääli,

kui sa ennast ei hinda.

Sa alustad aeglaselt suremist,

kui sa oma eneseväärikuse suretad,

kui sa ei lase teistel end aidata.

Sa alustad aeglaselt suremist,

kui saad oma harjumuste orjaks,

kõndides iga päev samasid radu...

Kui sa oma rutiini ei muuda,

kui sa eri värve ei kanna

või kui sa ei räägi nendega,

keda sa ei tunne.

Sa alustad aeglaselt suremist,

kui väldid tundmast kirge

ja tormilisi emotsioone,

neid, mis su silmad särama panevad

ja su südame kiiresti lööma.

Sa alustad aeglaselt suremist,

kui sa ei muuda oma elu,

olles rahulolematu oma töö või armastusega,

kui sa ebakindla nimel ei riski turvalisega,

kui sa oma unistust püüdma ei lähe,

kui sa ei luba endal

kas või kordki elu jooksul

põgeneda mõistliku nõuande eest...

- Pablo Neruda -

Parem oleks

Halvad harjumused hakkavad külge kuidagi märkamatult iseenesest ja ega neist vabanemine ei ole lihtne ja mõnikord on see vist nii ületamatu, et pole mõtet isegi selle kohta ühtegi halba märkust teha. Kuid n.ö vihjena ja hea soovitusena dekoreerisin kallile küljeluule purgi,  et see nagu ei oleks näägutamine, vaid selline vaikne sõbralik meeldetuletus – parem oleks.

Eks minul on ka harjumusi, millega ma võitlen nagu tuuleveskitega. Näiteks kõrsikute-küpsiste söömine, mis iseenesest ei ole halb, aga kui neid terve pakk korraga endale sisse näkitseda, siis juba on. Annan endale alati tõotuse, et rohkem ei osta poest, aga ikka satub teinekord minu ostukorvi nagu võlu väel kõrsiku pakk vms. Kurb on see, et mulle ei saa ka sellise purgiga keegi kõrvalseisjatest keelavaid vihjeid anda. Pean ise end karmimalt keelama vist.

Teistsugune kontserdielamus

Fantuzzi kontsert tõstis emotsioonid teisele tasapinnale küll, seega täitis see ettevõtmine igati oma eesmärki. Ja seda enam, et sarnast kogemust mul ette näidata ei olegi, või vähemalt ei meenu. Kontsert oli spirituaalne, väga energiline, hea sõnumiga ja kaasahaarav ning mõjus tõesti vaimule hästi. Mis kõige olulisem, sai kaasa laulda ja õõtsuda nii palju, kui süda lustis. Olingi juba mõnda aega tundnud, et tahaks kusagil kohe mõnuga end lauldes välja elada. Enamjaolt ei saanud küll aru, millest ma laulsin, küllap need olidki sellised meditatiivsed sõna- ja meloodia kordused, kuid vahva oli ikkagi. Vanahärra oli energilisemast energilisem, kurtis ainult, et siin Eestis on tal külm. Sellegipoolest hakkas temagi kontserdi lõpu poole endal riideid vähemaks võtma. Eesti poole pealt osalesid ka Arne Lauri ja Tomi Valsberg. Tomi meeldis mulle ka väga. Nii et tasub vaatama kuulama minna küll, kontserte on veel Eestimaal tulemas.

Meie käisime Soone talus. Sellisel talukontserdil pole ma ka varem käinud, kuigi on kuulda, et siin-seal neid ikka on toimu(nud)mas. Kui välja arvata see, et päris keeruline on Raplamaalt üles leida Kumma küla ja seal asuvat Soone talu, siis kontserdikorraldus oli ka täiesti ok. Peale selle oleks saanud süüa talutoitugi: keedumuna, porgandeid jms, kuid mina piirdusin tee ja koogikesega, mis maitsesid hea ja olid imeodavad ka. No ja boonusena määgis kontserdipaiga kõrval ehe taluelu lammaste näol. Rohkem ei olegi vaja!!!

Mõte Fantuzzilt: 

inimesed ei lõpeta mängimist, sest nad saavad vanaks, vaid nad saavad vanaks, kuna nad lõpetavad mängimise.