neljapäev, 30. aprill 2026

****

 

*Aprillinalja sai,  aga muidu on tõsine aeg. Ilmad on ühtlaselt head,  seega meelsasti otsin, mida õues teha. 

*Võtsin kambajõmmid peale ja sõitsime tänuüritusele. Ma ei ole vabatahtliku rolli pikalt täitnud, kuid uudishimu ajendas ja võimalused lubasid ning miks mitte. Võõras seltskonnas olen üha paremini ujuma hakanud ja mõne inimesega tekib klapp kiiresti. Võtmesõna on avameelsus. Kes on valmis endast rääkima,  sellega tekib kontakt kohe.  Igatahes pikk autosõit möödus kiiresti, pikapeale kadus ka halb tunne. Olin enne seltskonna peale võtmist liiklust rikkunud. Ja seda sellises kohas, kus ma kogu aeg sõidan. Ma ei tea,  mis mul arus oli. Õnneks avarii jäi ära, aga sain signaali ja olin enda peale väga pahane. Ju mulle on neid õppetunde vaja.

* Tädike arvas, et ega need taimed sul kasvama ei hakka, sest suur reede ja mina pikeerin tomateid.  Minu peas aga käisid kujutluspildid, kuidas ma jagan oma amplitomati taimi talle ja talle ja talle.

* Ilm on ära keeranud, väga vilu tuul ja kõle olemine. Märts meelitas kevade mõnusa tunde välja ja nüüd tekib urguda tahtmise tunne taas. Kuid aeg ei lase siin urgu pugeda midagi.  Munad vajasid värvimist, sünnipäevalaps kallistamist,  eakas tädike tervitamist. Sõitsime kodukülla, kus kõik oli vanaviisi,  kui Tõnu Tepandi laulusõnad „Uudiseid kodukandist“, olid ka päevakohased. 

* Uudiseid tuli uksest ja aknast, üks vist on hea, aga teine... Elus on nii, et kõik võib olla hästi ja siis on üks hetk,  kui kõik muutub. Mitte meil, aga ka nemad lähevad korda. Trumpki lubab uut ja vana siin maailmas teha, midagi maapealt ära pühkida, kedagi hävitada. Ütlesin sõbrannale, et kui viimane õhtu, hakkame jooma, aga mis seegi aitaks.

* Vaatan siin nainenagukaubamaja instagrami kontot,  naeran ja hinges natuke pitsitab ka. Elus enda kõrvale leida inimesed, kes on nõus sinuga koos nalja tegemise nimel võtma ette igasuguseid lolluseid, on väga suur väärtus.  See osa on minul puudu, natuke nagu on olemas ka,  aga kasvõikellkaks öösel,  sellist mitte.

*Esimesed aastavanemaks roosid saabusid. Õigel päeval nemad ei saavat ja palju nooremaks pidasid mind ka. Eks see mett ikka moka peale määris. Aga võin küll väga tänulik olla ainuüksi sellepärast,  et olen meeles. Kui paljusid sünnipäevi ma ise mäletan peale perekonna ja peale selle, mida Facebook ütleb.

* Laadisin kotid kaupa täis, see kujunes juba nagu sangpommi tõstmiseks. On oodata grillijaid, koogi sööjaid ja vast ka maasikasööjaid, ostsin neidki.

* Alati on ju ootused. Millal inimene õpib, et lihtsalt on ja ei oota midagi. Kõik läks muidugi sujuvamalt, kui eeldasin. Esimene päev oli grill ja teine päev veel selle jätk. Aastad lisanduvad. Saan nüüd ämmast ka paremini aru, kes seda sünnipäeva janti ei taha. Ega ma ise ka ei naudi seda küpsetamist ja ettevalmistamist, samas aga ei taha olla ka see, kellele ainult swedpank ja rimi ja selver õnne soovivad. Seega pere on alati oodatud ja seekord saabujaid oli küll eri aegadel, aga samas ühe söögiga vedas hästi välja. Tundsin end võidumehena. Ja noh, väga armas olemine oli. Pühapäeva õhtupoolikuks olin aga üksinda jäänud ja elus tuleb ikka teha uusi asju, läksin kinno linna, kus ma enne kinos pole käinud. Kangesti tahtsin Epp Kokamäe filmi näha. See soov tasus end ära, sest film oli puudutav, elujaatav, aga samas heldimust tekitav.

* Minul ma ei tea mitmes, aga kutsal esimene. Viisin ta kõnniringile. Nägime jänest, kitsi, kiivitajad., luikesid Mina nägin, kutsa oli uuest olukorrast ja uutest lõhnadest lihtsalt elevil. Püüame nüüd traditsiooni uuesti juurutada ja seda ka hoida.

* Kalli kutsa kahjude likvideerimise päev. Konsulteerisin diivani asjus ja ostsin uued kingad, sest eelmised hävisid kutsa teravate hammaste all ning diivanilgi oli hambaid teritatud. Asju oli ajada veel ja nii ma siis jagasin kümnekas sinna ja teine tänna ning lõpuks pea pool palka läinud. Liialdades öeldud, aga kui kodust välja minna,  kukuvad rahatähed nagu iseenesest kotist välja.

* Konnad kudrutasid murul ja kured pesas, loodan, et viimased esimesi ei märganud, vastasel juhul see armuõnn esimestel ei kanna vilja. On ilus aeg, kõik on nii klaari ja värske olemisega. Käisime Kurgjal, märkasin esimest korda sel aastal õitsvat kollasest ülasest kollendavat metsaalust.  Kuigi põhjatuul oli vilu, meil juttu jätkus piknikulauas ja jätkasime hiljem toas. Oli imetore päev taas. Meie neli saime üle pika aja kokku. Olen ainus, kel ema on seal, kuhu kunagi kõik, aga teised emad on olemas ja neist kaks sai üle kallistatud.  Saime olla tüdrukud taas, oma lapsepõlvepaigad üle rääkida ja veel rääkida. Mina vast rohkem kuulasin, selles suhtes kõik nagu vanasti, ega aeg võib kortse külge keevitada, aga miskit iseloomus ja sõpruskonna hierarhias jääb samaks.

* Aiatöödel on mul assistent oma palliga, labidatäis kaevamist ja palli vise,  üks võilill juuritud, jälle  palli vise, rehatäis rämpsu ja pallivise.  Järjekindlad oleme mõlemad, ja omast loobuda ei taha kumbki.

* Täna oli õues ekstra külm, aga küüslaugupealsete korjamise kannatasin ära, sest pesto mõte tuli ju teoks teha. Sain kaks 0,3 l purgi täit. Siis helistas kunagine sõbranna ja rääkisime oma elud üle. Olin just eelnevalt mõeldud,  et peaks helistama. Järelikult on veel telepaatia alles. Tema üle on vaid rõõm.

* Hamleti monoloog ja veel palju tuttavat teksti kõlas Draamateatri lavalt. Klassikat oli küll kõvasti vürtsitatud, kuid mõte jäi samaks. Koolinoorena ma Shakespearest üldse aru ei saanud, nüüd kostus igast teisest lausest sügavam elufilosoofia. No mulle väga meeldis.  Oli tore päev, täis teatrit, sest ka hommikune loeng oli nagu armas etendus. Kuid igal ilul on ka oma miinus - niipalju tagumikutunde pole vist ammu istunud.

* Ütle ikka jah, sest vaid nii sünnivad armsad mälestused.  Käisin Hüüru mõisas vanaema lapselapse kvaliteetaega veetmas. Nii on moodne öelda, aga see on ka tõsi, sest me ei näe liiga sageli, ja siis see aeg on ülioluline. Käisime Hüüru mõisas meisterdamas ja lasteteatrit vaatamas ja kohalikus hubases raamatukogus ja kohvikus ka. Kõik oli imeline  nii valminud nukuke kui ka lihtne ja armas etendus Pätukesest. Lisaks need koogid, mis olid maitsvad ja odavad. Ilm õues oli pööranud küll väga kõleda põhjatuule poole, kuid mõne tõuksi ringi kannatas ka pärast hommikusi üritusi teha. Öine kojusõit oli kohatises lumesajus, kuid vali külgtuul oli pidev. Seegi on mälestus, sest ega aprilli lõpus väga sageli just lund ei saja.

* Täna oli paras vaadata EFTA kordust, sest kahe intensiivse päeva väss tuleb ka välja molutada. Imearmas üritus alati.  Lisaks vajas ka natuke tubades korda luua. Uskumatu, kui palju suudavad kaks inimest, kass ja koer asju liigutada ja segadust tekitada.

* Õnneks tuli hommikul meelde, et õhtul taas üritus. Helistasin kaasale, et söögiks see mis oli eile, üleeile ja veel paar üleeilet. Hea, et ta nii leplik on ja et ikka potitäie tegin (selle tegemise ajal näis, et sai palju). Etendusest Duetid oodanuks rohkem. Naerda ikka sai, aga võib olla on minu naljasoon ka rikkis. Kuigi et saalist välja minnes kuulsin ka seljataga tulijaid sama arvamust jagamast.

* Laps andis mulle raamatu, milles tühjad lehed ja küsimused. Nüüd lahkan siin oma elatud elu, mõtlen ja meenutan ja kirjutan. See on minu lugu lapselapsele. Väga lihtne ülesanne see ei ole. Esimene raskus, käsitsi kirjutamine. Olen harjunud trükkima, kus saab kustutada ja korrigeerida. Teiseks on mälus väga palju negatiivset,  tahaks ju jätta rõõmsamat kuvandit endast. Kolmandaks jookseb mõte omasoodu ja võib olla ei kirjuta kõike omale kohale. Igatahes põnev on!

* Koju jõudes ütlesin kaasale, et sa ei arva elusees ära, mis juhtus. Eks see oli uskumatu mullegi. Käisin kutsaga jalutamas oma tuttavatel radadel. Ja äkki ei tea kust, ilmus üsna kloon meie koerast,  kõrvad natuke rohkem kikkis ja nina veidi teravam, aga värvus, valge krae kaela ümber, krussis saba – nagu vennad J. Nuuskisid ja liputasid saba, ning näisid sõbralikud üksteisega. Jäin nõutult seisma, sest kust sai selline koer tulla.  Natukese aja pärast tuli pererahvas ka, kutsuke oli lihtsalt tuuritama tulnud.  Aga milline tore kohtumine, milline kokkusattumus.