neljapäev, 29. aprill 2021

Üheteistkümnes: neljapäevast neljapäevani

22. Oli asine päev, toestasin paari projekti, kohtusin oma diagnoosiõega ja kuulasin google loengut. Pigem tegus olemine meeldib mulle alati, kuigi see igapäev ei õnnestu. Õhtul läksin hea hooga koeraringile. Kõik oli kena, samm kiire, vaated ilusad, meel rõõmus ja mõtisklesin niisama päevast, kuni silma nurgast nägin, et miski väike loomake läks üle tee. Meie koerakesel ärkas sellest nägemisest jahiinstinkt ja jahtima ta minna tahtis. Minu jaoks oli see nii ootamatu, ja selg ees pikali ma lendasin, pea kolksuga vastu maad. Istusin veidi ja jõudis taas kohale, et kui kiire on hetk, mis võib muuta kogu su olemist, ning kui suur on koera jõud – olin nagu tuustakas ta käes. Minul siiski vedas, suutsin oma kondid kokku korjata ja koju kõndida. Pea kumises veel mõnda aega. Koer ju ka süüdi ei olnud.

23. Võib olla mõtlen üle, aga pea tuikab eilsest paugust täna ka veel, seega võtsin suht vabalt ja küpsetasin ühe väga maitsva kirsikoogi, kuhu sisse käis ohtralt võid, hapukoort ja muna ning toksisin oma tuhat nööpnõela nõelapatja, et üks topsik oleks kapis vähem.  Vihmane, vastikult kõle ilm soosis jõudeolekut.

Miljon nõela

24. Lund ja kruupe ja muud jama sadas täna vahelduva eduga. Seega toimetasin katuste all. Tegelikult sundisin end toimetama. Mõtteis on hetkel niipalju tuttavate haigusi, lahkumisi ja ma ei oska nendest lahti lasta. Siiski kaevasin kasvuhoones peenrad ümber ja panin rukola mulda. Võib olla see tärkamise ootus on abiks.

Linik sai lauale kena


25. Pühapäev on hingamise päev ja võtsingi seda päeva nii. Helistasin oma tädid läbi, kuna näha saab nagunii harva. Tädid on juba eakad ja eks ka minu missioonitunne kasvab koos vanusega. Eakate päevad on sageli tühjust täis, ja tahan seda tunnet leevendada.

26. Viimasel ajal on välja ilmunud palju neid, kes teavad, kuidas elada õnnelikku elu. Argngutreenerid, kanaldajad, teenäitajad, suunamuudijad, õnne valemi teadjad. Vast aitaks mind see, kui saaksin neist ühe pakkida seljakotti, oleks hea käepärast võtta kui motivatsioon või lihtsalt tuju langeb. Vaatasin Taani dokfilmi „Õnne valem“, kus naised soovivid õnnetablettidest vabaneda. Film on igati aus, aga ma mõtlen, et Taani – hygge maa on tablettide üks suuremaid kasutajaid, kas siis nende hygge tulebki tablettide arvelt?

Meie kiisu on hygge-olemise maailmameister :)


27. Tänase päeva kohta pole midagi erilist öelda, kui vaid et, tööd oli, aga tulemusi nagu näha ei ole, tahet oli, aga sellest tahtest midagi erilist ei sündinud. Täiesti tavaline tööle ja koju päev. Millegiga pead ei vaevanud ning midagi rõõmsamaks ega rõõmutumaks ka ei mõelnud.

28. Olen siin hoogu võtnud ja lõpuks hakkasin lillepeenraid sättima. Vedasin mulda ja möllasin mis kole. Peremees küsis, et kuidas sul õues nii kaua aega läks. Aga plaanid on peas ja vaja on mõelda, et mis ja kuidas ning nii see aeg sinna aeda läheb, sammuke sinnapoole ja teine siiapoole. Igatahes üks peenar on korras ja ootab ilmade soojenemist.

 

esmaspäev, 26. aprill 2021

Igavuse peletamise mäng



Tiitel Vanana on juba sellepärast vahva, et saan teha neid asju, mis kunagi oma lastega tegemata jäid. Õigemini nõuka aeg oli minu arvates nutikaid inimesi täis ja n.ö essust saia tuli kogu aeg teha, kuid mingit pidi oldi ikkagi palju vähem loominguline. Küllap ka materjalide vähesus piiras loomingulisust ja info nappus samuti. Praegu ava raamat, ava internet ja ideed lendavad su juurde. Mäletan, et õmmeldes ja kududes tegin küll alati ummamuudu omamoodi ning see välja mõtlemine meeldis mulle tohutult, kuid mänge, mänguasju me ei teinud. Nüüd siis tuleb need tegemata jäänud tegemised tasa teha J

Meil on pudelikorke lademetes sellepärast, et taaraautomaat ei soovinud korkidega pudeleid vastu võtta. Sellepärast tuli need maha keerata. Ja nii neid kogunes. Minu osa on vast sinised punnid, ülejäänut on tootnud meespere. Seega materjal  nagu maast leitud.😊

Sellise mängu loomiseks on vaja korke, liimi ja penoplastist alust. Lapsed valisid korgid, ladusime alusele kujundi ja hakkasime liimima. Oli tore töö. Samas võib see kujund olla milline tahes, näiteks lill või lind. Mängu tegemine ja ka mäng ise on jõukohane igas vanuses mängijatele.

Et mängima hakata, selleks on vaja viskerelva, milleks võib olla uba, kastanimuna, tammetõru. Meie kasutasime kivi. Kivi sobib ka, aga ta põrkab natuke palju, s.t et tabad küll, kuid kivi kargab sellest tabatud pesast välja.  Igale korgi-ringile andsime punktid, s.t välimine 10 punkti tabamise korral, sellest järgmine 20, 30… Mängu võib teha suuremagi, meil oli piirajaks alus. 

Idee pärineb „Igavusepeletamise raamatust“. Nii peletasime meie igavust, sest ta tuleb väga kergelt kallale küll. Nüüd oli aga mitu tundi tegevust. Uus mäng ikkagi ju. Kordamööda oli üks meist sekretär, kes punkte kirja pani ja kokku arvutas. Ja nii see igavus eemale meist jäi. 😉


neljapäev, 22. aprill 2021

Kümnes: neljapäevast neljapäevani

15. Nagu igal aastal, kestab sünnipäev tavaliselt kauem kui üks päev. See meeldib mulle, sest ma taha suurt pidu ja palju rahvast koos juba sellepärast, et tahaks kõigiga suhelda, olla, rääkida. Kui on suur pidu, siis tekib lõhki-tõmmatu tunne ja kõik see melu on liig. Täna oli aga taas väikene istumine, mis oli tore. Õhtul vaatasin “Kool minu kodus”, mis tõi taas tõdemuse, et kui inimesed on pikalt koos elanud, siis muutuvad nad ühte nägu, või siis hoopis on loogika selles, et sarnane valibki sarnase. Saates oli perekond Kõiv, Krista ja Kalle, nii ühte nägu. 

 16. Olen taas pusserdamiste lainel. Ühel päeval unustasin end tööle. Eile läksin autot teenindusse viima. Õu oli seal nii masinaid täis, et läksin ruumi sisse ja küsisin, et kuhu ma auto jätta võin. Öeldi, et jäta kusagile ning läksin siis tagurdama. Millegipärast avasin tagumise ukse ja istusin tagumise istme peale – ei tea mis ma siis nüüd lootsin, kusjuures tagumise istme peale on mul asja väga harva. Täna unustasin end magama, hea et kella 11sele vaktsiinile jõudsin. Igatahes suurest magamisest kindlustasin juba enne süsti peavalu, süstist vist juurde ei tekkinud midagi. 

 17. Kui ma päriselt vanaks saan, tahaksin olla tema moodi – selline osavõtlik, soe, sõbralik, suurepereema, kellel on lapsi rohkem kui ise on sünnitanud, selline ilmaema. Täna sängitasime ta maamulda. Oli imeilus päev. Pisarad voolasid, ma ei teagi, kas haletsusest siiajääjate kurbuse pärast või selle teekonna pärast, mis ükskord lõppeb meil kõigil. Tema ärasaatmine oli talle vääriline. Ma arvan, et ta pilvepiirilt vaatas ja kostis, et mõtle kui tublid te olete. 

 18. Varsakabjad olid nüüd õitsema hakanud. Ilus kena kolletav pundike vaatas kraavist vastu. Vaja oli neid muidugi pildistada, mis omakorda päädis kraavi kukkumisega. Nii et koer ei olnudki koju jõudes ainuke sopakäkk. Oli ilus kevadine päev taas kord. Kahjuks oli tarvis jälle arvutis istuda ja tarkusi kõrvataha panna ning hiljem ka teada saanut testida. Sain testitud, kuid ikka endamoodi, puterdamise hinnaga, nimelt olin suutnud mõned küsimused mingil kombel vastamata jätta.
19. Kui laps küsis, et kas ma võin, siis ma ütlesin, et muidugi võid, ainult sõida ettevaatlikult ja ära kihuta. Ikkagi tähtis päev, aitab või ei aita edasist elu mõelda ja sättida. Eksami tulemus on ju osaliselt ka tuleviku määraja. Ise sain aga sellise uudise, et minu leivakotist võetakse veel selle aasta sees väikene amps ära, ehk teisisõnu jään vaesemaks. 

 20.Koolivaheaja rõõmud ajavad natuke hulluks ka. Lapsed on nii intensiivsed ja ise ei ole harjunud. Igatahes peale matkamist, meisterdamist, vahvli küpsetamist, kala praadimist, meisterdatud mänguga mängimist, punktide kokku lugemist, pesu nöörile riputamist, tule katlasse tegemist, musta notsu mängimist, lohutamist, kakluse lahutamist, lillede kastmist, lillede istutamist, prügi väljaviimist, pühkimist ja nühkimist oli mul toss väljas.
21. Ei olnud tal ammu külas käinud. Tore oli näha, kuid lõppkokkuvõttes käisin halbu uudiseid kuulamas. Nende uudiste tuules käisin surnuaiad läbi ja tegin kevadised korrastustööd ära. Õhtul telerit vaadates tuli nagu pomm kõigele eelnevale otsa teade Lea Dali lahkumisest. Ebaõiglane on see saatus meist paljude jaoks.

neljapäev, 15. aprill 2021

Üheksas: neljapäevast neljapäevani

8. Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja vaatasin terve esimese hooaja „Paradiisi“. Ma ei teagi, mis igatsuse kärbes mind hammustas, aga see imeilus armastuslugu  läks südame külge. Mulle meeldis kohe kõik: ilus mehelik mees, kütkestav ajastu, õilsad tunded, väljapeetud käitumismaneerid, see kõik oli midagi hingele. Hingele oli ka hilisõhtune „Ema“ ETV2-st, kus lisaks omapärasele süzeele oli ka deja-vu võttepaik. Reisimise üksvõlu on ka see, et hiljem võib tekkida telerist äratundmist ja siis kilkad rõõmsalt kaasa: ma olen seal käinud :)

9. Tuul ei ole ammu nii hullult puhunud. Katus kolises hirmuäratavalt ja õue ei tahtnudki minna. Sellegipoolest oli ju reede ja nädala suurshoping vajas tegemist. Kätte sain ka oma virutaalreisi medali machu picchule. Ilus medal on. Kas seda nüüd nii väga vaja oli, aga niipalju oli tast tolku küll, et kõndinud olen kordi rohkem varasemast.

10. Täna oli moodne koolitus, aga valel ajal. Hea on ju varakult end kirja panna, aga pärast seda tagasi ka võtta ei taha, tundub nagu lubaduse murdmise moodi. Nii oligi, et  tüdrukud asjatasid teises toas ja mina kuulasin oma toas loengut. Vahepeal sain nina välja ka pista ja natuke neid ka näha. Nagunii tahaks ju rohkem näha, aga hea oli see, et nad said omavahel näha ja olla ning minu söögitegemisemure võeti ka enda kanda.

Focaccia enne ahju minekut

Ahjust tulnud focaccia


11. Minu eilne melu kestis ka täna. Loeng oli positiivne ja meeleolukas. Ilmgi ilus, nii et pauside ajal nokitsesin õues peenra kallal. Tundub, et aiaelu hooaega tuleb hakata tõsiselt võtma.Tomatitaimed on juba parajad pikukesed ja talvepaus on aiatööst nii pika puhkuse andnud küll, et tahaks juba.

12. Ajasin oma kere ja koera üle mõne aja kodust välja. Oli päris mõnus. Varsakabi oli nuppus juba, sinililli üsna palju metsa all, ka üks kitseke kablutas üle tee. Kui viimati käisin, mis  ei olnud ka ammu, oli järv alles jääs.  Nüüd ei olnud jääst enam jälgegi. Muidu oli väga tegus ja mõtlemist täis päev. Oli vaja aegu broneerida ja kokkuleppeid sõlmida ja see meeldis mulle.



13. Ise ma aru küll ei saa, et kahekümne aasta taguse ajaga midagi nii väga palju muutunud. Mina olen ikka mina, minu jõudlus on ok, uudishimu on olemas, vaim on valmis otsima leidma ja katsetama. Aga aasta uus lükkis end jälle aastatekeele juurde ja seega oli minu päev. Mõnikord on hea ka tähelepanu keskpunktis olla, ja seda tähelepanu täna jagus.  Tundsin end vägagi hoituna ja erilisena.




14. Tavaliselt olen liiga detailne läbimõtleja, etteplaneerija, tahan teada, mis ja kes ja kuidas, et siis teada, kuidas kulgema hakkab. Isegi ühe saunaõhtu tarvis on mul tavaliselt plaan. Täna aga kulges hoopis plaaniväliselt ja ei olnud sugugi halb. Pigem olid ootamatud külalised nagu õnnistus, värske veri ja uus vaatenurk. Peaks spontaansusele rohkem ruumi tegema.

esmaspäev, 12. aprill 2021

Mina ja kola

 


Kui keegi lähedane toob, ma ei ei ütle. Nii lihtne ongi taas kola juurde saada. Võiks ju iseloomu kasvatada ja õppida ei ütlema, aga lähedase inimese puhul tekib ka aitamise ja vastutuleku vajadus. Igatahes on nüüd kotitäis mingeid tülliribasid juures. 

Üldiselt mõttepuudust, mida millestki teha, mul ei teki. Mõnikord on vaja ainult aega seedimiseks. Seekord hakkasin tüllist ribasid käristama ja heegeldasin need nuppudeks. Kokku sai selline väike vaibake saunamajja. Kui pesus käidud, ei taha kuidagi külma kivi peal seista. Mingi tükike jalgade all on tervisele hea ja lihtsalt mõnusama olemise jaoks vajalik. Oli mõnus heegeldada.

neljapäev, 8. aprill 2021

Kaheksas: neljapäevast neljapäevani

Üks aprill lõi minu põsed punaseks, pani pea valutama ja tegi olemise teerulliallajäämisega sarnaseks. Kraadides selgus, et paha nali ja olen tõbine. Enne kui põdema sain jääda, oli vaja saata hunnik teateid ja sõita testile. Omast arust olen hoidunud ja vältinud, aga iial ei või teada, päris erakud ei ole meist keegi.

Kui juba rannas olin, ei suutnud kiusatusele vastu panna, kaks sammu kõndida ja mere õhku sisse hingata. 

2.04 K-d ei olnud, aga palavik on endiselt. Vegeteersin une ja ärkveloleku vahel üsna mitmed tunnid päevast. Siiski jõudsin ETVst vaadata „Ristumine peateega“, mis on eriti sürr vaatamine, nostalgilist „Laanetaguse suve“ ja muidugi saateid Ita Everist. Ühes vanas intervjuus ta ütles, et talle meeldib inimesi vaadelda. Olen ka tema pilgu sisse jäänud, kui ta tuli mulle PERHi koridoris vastu ja vaatas mulle sooja, heatahtliku pilguda silma sisse.

3.04 Teerull-teerull, miks sa mulle selle stabiilse 37,7 rullid. Tablett kerib alla, aga kerge peavalu annab teada, et tõuseb taas. Energiat on siiski õnneks rohkem ja suutsin isegi pisukese pikeerimise töö ära teha.

4.04 Ikka veel, aga kannatab olemist. Sain kätte greenestist tellitud pähklid ja muud spontaansed ostud. Kaasa oli kenasti pandud väike üllatusnänn ja käsitsi kirjutatud tänu ostu eest, mis on praegusel ajal armas ja olgem ausad, teeb südame soojemaks küll, kui pakike lihtsalt tellitud toodetega. Õues on krookused õitsema hakanud ja isegi mesilased ründasid õisi.

5.04 Olukord paraneb. Neli mahavisatud päeva, aga ju mul oli seda ka vaja. Ilmselt peabki keegi aitama aega maha võtta, kui ise ei oska.

6.04 Jätkan oma töid ja tegemisi sealt, kus pooleli jäi. Ja pooleli olevaid asju on, nii kodus kui tööl.

7.04 Täna luban endale kriitikat. Ma ei mõista, kui Jüri ütles ei, ei peaks Kaja jt seda otsust maha tegema. Jüri ei pea olema eeskujuks, kui tema tervis seda ei võimalda. Kaja ju ka eeskuju ei ole, mämmerdab ja mämmerdab.  Iga logopeed oskaks teda aidata. Ei tea, miks ta seda ei küsi?

neljapäev, 1. aprill 2021

Seitsmes: neljapäevast neljapäevani

 




 26.03 On ikka hea küll, et meie päris igat sammu ei piirata. Kui metsa ja mereäärde minna ei saaks, oleksin kurb küll. Tänane päev tasus end kuhjaga. Esimesed sinililled metsaall, avarad ja pisut üleujutatud Kasari luhad, natuke veel rüsijääd meres, luigeparv merel, kulliline, puukoristaja ja haneparved, nostalgilised kiviaiad, kadakased karjamaad, silmapesu Salevere salumäel, vaikus ja rahu. Vaid üksik kalamees põristas paadiga merel. Ega rohkemat ei olegi vaja et saada taas end natuke laetud.



27.03 Maahommiku ja kodu koristamise päev, üks päev nädalas peab selle töö ikka korralikumalt ette võtta. Ühe soojaga sai puhtaks küüritud ka auto. Tunnen end lausa kangelasena.

28.03 Kella keeramine mulle meeldib, sest mulle meeldib õhtune valge aeg. Ilm oli ka ilus ja sain vist sellest powerit juurde. Nii et riisusin õues lausa mõnuga. Kui tulemus on silmaga näha, siis on töö pigem lust. Lisaks olid kohal väikesed pannkoogi sööjad, sain tilga kasemahla ja meisterdasin ühe kaardi ka.


29.03 Täna kõik kurtsid, et kella keeramine neile mõjub väga halvasti. Ei julgenud hõiskama hakata. Õues on täna nii vali tuul, et ei taha sinna minnagi, puhub minu meelekindluse ära. Sellega on täna veidi pahasti ka. Ei oska endaga midagi peale hakata peale kirjutamise ja lugemise. Aga raamat aitab alati.

30.03 Päev nagu päev ikka, aga õhtune jalutuskäik kestis tavapärasest kauem, sest sõber koeral oli vaja iga põõsa najal jalga tõsta ja minul oli vaja linde luurata. Põllud on täis haneparvi ja luiged kükitasid ühes lombis. Eemalt tuli ka Bambie kamp ja meie neid hirmutada ei tahtnud, seega tardusime hetkeks paigale.


31.03 Tüli või õigemini solvumist kõrvalt vaadates tahes tahtmata valid poole. Aga kelle poolt olla, kui eksisid mõlemad? Püüan hoida neutraalset joont. See on nii minu moodi, sest mina pahandust ei taha ja püüan seda vältida niipalju kui saan. Õhtuks olin juba koduküla rannas, sest meie pere lapselaps sai aasta vanemaks. Nii harva kui see võimalik, tahaks midagi toredat nendega ette võtta. Lõpuks tuletasin meelde algklassi muusikaõpetust, loodan, et titi-titi-taa, titi-titi taa-aa ikka mul õigesti meeles oli.