esmaspäev, 26. aprill 2021

Igavuse peletamise mäng



Tiitel Vanana on juba sellepärast vahva, et saan teha neid asju, mis kunagi oma lastega tegemata jäid. Õigemini nõuka aeg oli minu arvates nutikaid inimesi täis ja n.ö essust saia tuli kogu aeg teha, kuid mingit pidi oldi ikkagi palju vähem loominguline. Küllap ka materjalide vähesus piiras loomingulisust ja info nappus samuti. Praegu ava raamat, ava internet ja ideed lendavad su juurde. Mäletan, et õmmeldes ja kududes tegin küll alati ummamuudu omamoodi ning see välja mõtlemine meeldis mulle tohutult, kuid mänge, mänguasju me ei teinud. Nüüd siis tuleb need tegemata jäänud tegemised tasa teha J

Meil on pudelikorke lademetes sellepärast, et taaraautomaat ei soovinud korkidega pudeleid vastu võtta. Sellepärast tuli need maha keerata. Ja nii neid kogunes. Minu osa on vast sinised punnid, ülejäänut on tootnud meespere. Seega materjal  nagu maast leitud.😊

Sellise mängu loomiseks on vaja korke, liimi ja penoplastist alust. Lapsed valisid korgid, ladusime alusele kujundi ja hakkasime liimima. Oli tore töö. Samas võib see kujund olla milline tahes, näiteks lill või lind. Mängu tegemine ja ka mäng ise on jõukohane igas vanuses mängijatele.

Et mängima hakata, selleks on vaja viskerelva, milleks võib olla uba, kastanimuna, tammetõru. Meie kasutasime kivi. Kivi sobib ka, aga ta põrkab natuke palju, s.t et tabad küll, kuid kivi kargab sellest tabatud pesast välja.  Igale korgi-ringile andsime punktid, s.t välimine 10 punkti tabamise korral, sellest järgmine 20, 30… Mängu võib teha suuremagi, meil oli piirajaks alus. 

Idee pärineb „Igavusepeletamise raamatust“. Nii peletasime meie igavust, sest ta tuleb väga kergelt kallale küll. Nüüd oli aga mitu tundi tegevust. Uus mäng ikkagi ju. Kordamööda oli üks meist sekretär, kes punkte kirja pani ja kokku arvutas. Ja nii see igavus eemale meist jäi. 😉


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar