neljapäev, 1. oktoober 2026

***

 

*September on alguste kuu, alustasin taas trenniga, sedakorda tantsuline liikumine. Nii vahva oli, et trennist väljudes oleks mulle nagu ämbritäis vett kaela kallatud. Seega läheb asja ette. 

*Tegelesin kure päästmisega, kaks noorlindu on lennust maha jäänud. Kõne metsloomaühingusse oli abiks, vast saame ikka nad kuidagi ületalve hoida, Egiptimaale ju sõitma ei hakka.

*Kutsa on meil nii hasartne jalgpallur, et mulle jäi tema mängust jalale verevalum ja päris valus oli ka.  Tema mitte meelega ja mina pahameelt ei pea. 

* Õhtune teatritükk oli vahva, lõbus, lihtne, hoogne.  Naerda sai südamest. Need harrastajad,  kes oma vaba aega panustavad,  rolle pähe õpivad, on suurt austust väärt. 

*Elus esimest korda ei suutnud vastu panna ahvatlusele auto roolis filmida.  Pärnu tänavad olid muutunud voolavaks jõeks ja seda ei juhtu ju iga päev. Ikkagi ajalooline hetk.  Käisin ihujuuksuril ja sõbrannal külas. Tegelikult olid ka shoppamise plaanid, aga ainus, millega hakkama sain, oli pähklite shoping Lidlist ja hortensia Bauhofist. Ei ole minust mööda poode tuuseldajat.

* Sõbranna rääkis oma muresid, mis minu jaoks ei oleks mured, aga no iga inimese tõlgendus elust, suhetest on erinev. Kuulasin teda seal, siis sahmerdasin veel ringi ja kodus ei jõudnud kätt ega jalga tõsta. Olen vist see käsn, mis imeb endasse. 

* Koristamise päeval pean mingi uuenduse tegema, kasvõi pisitillukese. Seekord valmis uus uksepärg. Kodus asjatada on hea, kui on tasakaal töö ja kodu ja muidu elu vahel.  Aga kui miski katkeb, siis ei tea. Tänane telefonivestlus purjakil tuttavaga pani mõtlema, siiski alkohol ei ole lahendus.  

* Hommikupoolel oli nii vaikne, soe, taevas sinine, nagu armas suvepäev. Pildistasin ritsikad, möllasin koeraga, koristasin suvemaja segadust (uskumatu, kui palju asju jääb ripakile ka siis, kui arvad end nad kõik õigetele kohtadele tagasi panevat). Järjekordse puhkusesutsu esimene päev. Lasin hea tunde endast läbi ja mõttes ka eile pakitud koti sisu. Hilisõhtul on start, sest jälle ma reisin.

* Vahele jäi ca nädal Eesti elu ja sain nautida lõunamaa soojust. See sõna nautima natuke pole vist õige, sest veidi kannatusi oli ka, aga lõppkokkuvõttes on need kõhuhädadki mälestused, mis jäävad ja võtad huumoriga. Nii tänulik lapsele, ühisele ajale, uutele kogemustele, elamustele. Kodus ootas ka elamus, kiisu korraldatud ja otse lauale. Tema koondab meil mööda kappe, sest kutsa on ta sinna karjatatud. Ju tal ka väike terviserike oli või mis, igatahes oksehunniku koristada oli koju naastes esimene tegevus. Käisin meie valdused läbi, nosisin tomateid,  millest paremaid pole, ragistasin õuntega ja armas oli olla. Õnneks oli kodus ka suviselt soe. Minu äraoldud ajal olid tuppa siginenud tolmurullid,  otsustasin eirata ja asjatada mõnuga õues. Rahulikult,  aeglaselt, nagu kreeklased.  Reisi õppetund 😊

*Küpsetasin õunakoogi, sest õunte hooaeg, sest see on hea perenaise tunnus, sest puhkus, sest aega oli, sest armastus käib kõhu kaudu. Õhtul higistamine trennis ja ega ma pärast trenni ei suutnud end sellest koogist ka eemale hoida, võib siis ühe põhjuse lisada, sest tegin trenni ja see on nagu lunastus või nii 😊

* Üle pika aja jooga. Treener küsis, kas olen teinud kodus salatrenni,  sest poosid olevat mul kenad. Aia ja lillepeenarde vahel on põhiline poosid allavaatav koer, seega pole saanud rooste minna. Siiski kahtlustan kurja, et pärast sellist venitamist võib ülehomne raske olla.

* Panin programmi paika ja käisin kodukülas. Elus esimest korda keerasin tundmatu võsa vahele pohli otsima. Neid seal oli, nii et paar tundi möödus nobedate näppude, tuulekohina ja omade mõtete saatel. Tõeline meditatsioon.  Edasi riburadapidi tädikese külastus, ema sünnipäevaks küünal kalmistule, kodutalust pirne, lastele komme ja randa, mis on teine meditatsioon.  Panin varbad vette ja kuulasin laine loksu. Lõpuks leidsin koduõuevaasi vahvad kibuvitsaoksad ka. It is a perfect day.

* Puhkusesutsakas taas otsas. Tööperioodi alustada hoogsa koolitusega oli päris tore. Kodus tegin kiiruga kiluvõikusid ja naaberkülla pittu. Kui keegi pidu ei tee, tuleb ise teha. On tore, kui on sellise suhtumisega inimesi. Natuke tantsu ja puusanõksu, mida pole ammu teinud. Igati vahva.

* Täna olid pohlad, korjatud kraam sai moosiks. See tegemine võttis üsna aega.

* Täna oli võimalus panna pidulikumalt riidesse, kuid kodul ja retuusidel oli suurem kaal. Hing ihkab vist oma rutiini tagasi.

* Päeval pea valutas, tablett aitas. Õhtust trenni tahtsin kangesti olnud peavalu pärast jätta, aga tahtejõud jäi ikka peale.

* Vajuta 1, vajuta tärn, vajuta trellid, vajuta 0 - jummel küll.

* Sisseharjunud rajad on ajus väga kinni. Paraku üks rada ajutiselt kinni ja pidin teist kasutama,  aga automaatne pööre oli muidugi vanale rajale.

* Sain ka maitsta fetamind pirukat. Õnneks on mu ümber häid inimesi,  kellele meeldib küpsetada.  Pirukas pidi keele ka alla viima.

* Ilmad on nii vihmased minu meelest terve selle suve olnud ja sügis jätkab. Isegi õige riietus ei aita. Vaja oli põllult ühtteist kokku korjata, aga seal on olukord juba vajumisohuga soppa kinni jääda. Vähemalt ei roni vesi tuppa, kui positiivsema külje pealt vaadata.

* Päeva märksõnad lapsed,  Muraste vaatetorn, Tilgu rand ja kohvik, siis mõned mängud ja uus plaan, sest reisiplaanile ei ütle ma iial ei. London, tulen. Õhtul avaldas mees soovi MMile minna, nii et veebruar, Otepää,  me tuleme. Milline privileeg on pidada plaane.

* Suvine soe tuli tagasi, või oli see lausa esimest korda,  kui sellisest mõnusast soojusest,  päikesest, tuuletusest osa sain. Ilus olemine oli. Õhtul oli küll planeeritud,  aga koju sõit toimus ka sellises ilus,  ühel pool kuldne kuu ja teisel värviline päikeseloojang,  vahele udu.  Imeline.

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar