.

 

*Märts tuli halli taeva ja ärevate uudistega lähis-idas. Maailm on nii ilus, aga miks inimesed siin omavahel hakkama ei saa,  on lõputu küsimus, millele vastuseid ei ole.😢

*Kõik minu uhked kõnnirajad,  suusaradadest rääkimata, on veel all. Nutan neid taga.

* Pahandus majas, mees ütles, et sa ei taha teada. Ega ei tahtnud küll. Aga tegu tehtud, süüdlane riielda saanud ja nüüd jääb üle diivani parandamisele mõelda. Kallis pereliige meil.😂

* Tavaliselt on plaan, et lähen õue, teen seda ja toda tööd. Nüüd aga pole plaani vaja, sest kindel on, et  kutsa tahab joosta, ja mina võtsin käärid ning tegin hortensia põõsad korda. Kiidan ennast kõvasti👍

* 12 ja pool tuhat sammu, 200km autosõitu, taas asjalik ja armas päev. Väikeste jonnihoogude kõrvale kuulsin ka vahvaid ütlemisi. Lapsed on imelised!  Õhtul teine laps ja mälumäng, meie ühine huvi. Taas armas olemine.  Õues on aga kevad mis kevad. Päeval paistab päike,  öösel külmetab kuu.

* Kiire elutempo, kutsa ja porine õu me elamisele hästi ei mõju. Täna lõin mingigi korra majja. Õues oli aga haruldaselt mõnus soe ilm, mis kutsus õuegi asjatama. Lõikusin sügisel peenrale jäänud lillejäänuseid.  Kutsal oli vahva, mul mitte nii väga, sest kõik see poris püherdamine tuli minul maha küürida.

* Lilled saabusid juba eelmisel õhtul. Päris naistepäeval ei oodanudki midagi, aga ühed üllatusroosid, siis suuuur šokolaad suuurte pähklitega, mõni maiustus lisaks, no missa hing veel soovid. Väga rahul. Õhtul olin muidugi teleri ees, sest "Kus oled sina?". Minul on metsaga oma suhe ja mõnikord ma nende linnainimeste jauramist ei mõista, kes igat kändu mõrvamiseks peavad. Aga neis sketšides oli iva, pani mõtlema. Valus oli vaadata, kuidas väikese 8 aastase Iloni ainus roll, mida ta täitma pidi, oli laulda: me kõik saame surma niikuinii….😢

* Täna käis üks proua uurimas Kus olid sina? ja kas mahume nüüd ühte leeri. Kui muidu kahte leeri ei teki, siis meedia ikka toodab. Valus on vaadata, kuidas Sildarude saagat lahatakse siit ja sealt poolt. Mingis osas on meil nii suur vabadus, et võime inimesed lihtsalt surnuks manipuleerida,  menetleda, solvata, süüdistada. Samas mõnes kohas on nii suur autorikaitse,  et isegi enda andmetele ei pääse ligi. Oeh, mis meil viga on?

* Nii toredad inimesed on mu ümber. Enamasti. Täna kohe eriti. Erinevad põlvkonnad, aga tunnetan ühte lainet. Igatahes tundub, et vastastikune, sest mulle oli ekstra mõeldud.  Nii heldinud. 😊

* Kodune töö oli kevadine,  sest kaka. Oma õues ei ole koguaeg koristanud ja nüüd siis on lumesulamine paljastanud miinivälja. Kutsa ise vaatas ka põlastava näoga.

* Üle pika aja võtsime me kolm aega näost-näkku nägemiseks ja tühjaks rääkimiseks. Kui iga päev ei näe, siis seda elu on meil jutustada kõigil. Jällenägemisrõõm oli suur.

*Ma ei teagi, kas see oli unistus, kuid laskesuusatamist päris ehedal kujul näha oli mul mõttes küll. Ja kui nüüd MK etapp Otepääle tuli, siis piletid ostsin. Õnneks on mees minuga samas paadis ja ühine kogemine oli nagu topelt rõõm ruudus. Need emotsioonid olid ikka üliägedad. Kisada koos kõik see rahvas, tantsida ja hüpata koos oli võimas. Vaat see oli ka laulupidu! Ma seedin seda vist veel pikka aega. Eluelamus mulle!

* Eilne eufooria on tänane väsimus.

*Vähemalt 100 korda viskasin talle uut lelu ja tänutäheks näris ta selle lihtsalt puruks. 😀

* Sõitsin bussiga pealinna. Vahetult enne bussijaama oli üks papi eksinud vastassuuna vööndisse.  Loomulikult läks bussijuht närvi, sajatas ja tuututas. Miks peab teise inimese eksimuse peale nii tuliselt reageerima.  Ju meil igal oma eksimise koht. Mina leidsin selle Piritat otsides 😀 Kesklinn on nii ümberehitatud,  et kaotasin suunataju.  Kui sadamasse jõudsin,  siis taipasin. Tahtsin ekstra sammuda,  sest mis see 4 km ära ole,  aga eksimisega kokku tuli muidugi 13,4.

* Algas kevad, tõin värske viha/kaseoksad selle tähistamiseks vaasi ja tegutsesin terve päeva õues. Preemiaks liiter kasemahla ja punane nina. Päike lõõskas täna kenasti ja õue oli ainus õige koht, kus olla. Meil kutsaga oli tegemist küll. Lillepeenardel oli möödunud hooaja sodi, miskit vajas lõikumist,  mutimullahunnikud hävitamist, praht põletamist. Kutsa jooksis rõõmuga ringi, vahepeal tõi ka palli mängimiseks. Igav meil ei ole iial.

* Hooaja viimane laskesuusatamine oli põnev - meeste sõit tõstis vererõhku, sest Lagereid ja Perrot, kes keda? Täna minu armastus ei võitnud, aga Botni üle hea samuti.  Kevad on aga parimas vormis, taevas sinine, tuul mahe ja temperatuur 8 kraadi ümber.  Käisin kutsaga järve ääres, tema on nagu ikka: kevadine vasikas.  Muidugi kalpsas hooga järve jääle. Õnneks oli keset järve veel paks jää, kaldal vajus ta läbi. Oh mu süda jättis lööke vahele ja mõte keris juba stsenaariumi.

* Kevadväsimus vist. Ütlesin küll sõbrannale, kes imestas minu aktiivsuse, teotahte üle, et ma ei lase endale väsimise mõtet ligi, aga sel hetkel vist unustasin ära, et lasen küll. Mõnikord on nii kopp ees ja tüdimus kõigest. Ja praegu on see mõnikord. Kuigi et ja, ma mingis mõttes ei luba endal olla laisk ja diivanil ei ilule. Vahest ju võiksin. Sest mis siis juhtuks, kui ma õue riisuma ei lähe, süüa ei tee, nõusid ei pese, kutsaga ei matka. Aga südametunnistus seda kõike ei luba ja võib olla see jõuetus sünnitaks ka jõuetust juurde. Aga kõik läheb mööda, varem või hiljem, ühte või teistpidi. Küll ma homme hõiskan jälle.

* Ühte päeva mahtus kaks elamust, esimene tark jutt  targa mehe suust ja teine Adele'i laulude kontsert. Adele´l on ilusad laulud. 💓

* 10.05 tegin silmad lahti, see oli üle pika aja midagi erakordset.  Aga ajasin jalad alla, toimekas päev ootas. Nii et toad korda ja õue, kus oli päike ja põld ja linnulaul ja vedamata oksad. 

* Okste vedu jätkus. Väga nõme töö, asja ilustas vaid koos toimetamine, härra puu otsas, mina puu all. Sujuvalt tegin ettepaneku mind õhtul spaasse viia, kus siis omakorda tehti ettepanek ka sööma minna. No mis sa hing veel ihkad. Nii rõõmus oma küljeluu ja võimaluste üle.💗