*Ootasin lapsi külla. Ühel hetkel ei ole nad iseenesest mõistetavad  igapäevased ja seega teen ikka ettevalmistusi:  toad korda ja toit lauale. Ja siis on varsti nad läinud ja tunnen, et olen jalad lauale puhkuse ära teeninud.

*Kassi pärast sai kunagi tumba ostetud, aga nüüdseks on vallutatud minu tugitool ja tumbast pole tal ei sooja, ei külma. Mina pean end lihtsalt kusagile mahutama. Niipalju siis tema minuga arvestab 

*Loom lasti lauluväljakul lahti.  Olin kohal nagu oleksin tõeline fänn, olen ju teist korda seda imelist draakonit kuulamas. Väga palju furoori igatahes see kontsert tekitas ja palju elevust ka. Kokku oli üks imetore mix: kõik see rahvamass ja lauluväljakult ära minek ja muidugi laulja ise oma hurmava naeratuse ja energiaga. Siiski oli tunne seekord selline, et mulle oli Riias nähtu suurema vauga. Võib olla oli asi vihmasajus, mis lisas ekstreemsust.  Siiski ei kahetse ka Tallinnas nähtut, selline suurkontsert on elamus, midagi muud ei olegi lisada.

*Aga mind saadab vari, mis on iga päev minuga kaasas. Mõnel hetkel vahest unustan, kui olen ekstra keskendunud mingile tegemisele.  Siis aga mõtlen, et selline vari saadab tuhandeid. Kui imesid maapeal sünniks või kui oleks kuldkalakegi olemas, siis vast saaks seda muuta. 

*Oleksin võinud kaotada oma dokumendid,  sest need rippusid sõna otseses mõttes niidiga kaelas, aga sain viimsel hetkel sabast kinni. Äkki on siis ikkagi ime olemas, keegi kusagil kes hoiab ja kaitseb. Eile rääkis üks naine oma poja lugu ja ütles, et esialgu elas eituse faasis, et meie peresse ei saa sellist asja tulla. Aga maailm ei ole roosamannana paik, kellegi peres on alati mure.

*Sõitsin külla ja käisime Pepat lilleliseks ehtimas, kuigi Pepale on tekkinud konkurent Ükssarviku näol. Igatahes jalutuskäigul me teda ei kohanud. Aga oli armas aeg, minu süda natuke rahunes. 

*Pole vist suuremat armastust ühe kassi armastusest.  Ootab mind vannitoa ukse taga, tuleb magab minu külje all, lakub mind,  ronib sülle.  Ta tunnetab mind väga hästi. Kui nüüd selle tugitooli asja ka saaks lahendatud.

*Eile valas oavarrest, tänagi on põld sopane, kuid rohida kannatas küll. Samal ajal helistasin ühele kaugele sugulasele. See tõi mu hinge veidi rahu. On inimesi, kes oskavad öelda õigeid sõnu ja keda on lihtne usaldada.

*Kergitasin katteloori ja mida oli tärganud vaid 3, need olid kurgid. Ma armastan kurke süüa, seega külvasin juurde. 

*Oli teatriõhtu vanas vallamajas, metsavenna lugu. Tulin nuttes, nii väga puudutas teema ja mäng oli ilus.

*Aastas korra või paar püüame kokku saada.  Seekord võtsime terve päeva kõndida rabas ja randadel ning pidada pikk lõunatund kohvikus. Ilus aeg oli. Oleme muutunud väliselt,  aga sisemine ilu on ikka sama mis kunagi.

*Minu kodutalus olevat võõrliigi karuputke pesa olnud, mis tänaseks on hävitatud, aga siiski paluti silm peal hoida. Mnjaa, kus nad siis asusid, keegi pole näpuga näitama tulnud, et vaat, siin nad on ja nüüd nad hävitame. Kaart on küll olemas, aga eks see kaardi lugeminegi on nagu on. Igatahes peab siis meeles hoidma, et lisaks õue ja aiamaa tuurile otsin ka seda putke.

*Kottide pakkimise jätsin viimasele minutile, sest hinges oli ärevus ja teadmatus mineku suhtes ka. Aga siin me siis nüüd oleme taas, seljakott seljas ja ootame lendu.

*Selline ära käimine pühib peast kõik mõtted ja oledki nagu teises dimensioonis. Ilus aeg oli ja see tegi mulle palju rõõmu, tõi kustumatuid mälestusi. Kodusesse ja töörutiini üleminek lihtsalt on, sest aklimatiseerumise aega ei ole. Kusjuures pooleli oleva raamatu sisu vajab uuesti meelde tuletamist, kampsuni kudumise järg üle vaatamist ning kodustest töödest, mis mind ootama jäid, ei maksa rääkidagi – need tuletavad end meelde igal sammul.