*Süütud kutsika silmad ja mööda tuba laialitõmmatud kassi kiviklibu kott vaatasid mulle koju saabudes vastu. Nutt ei aita ja asusin koristama. Õhtuks oli muidugi pahameel läinud ja nunnupall sai oma kallistused kätte.

*Üks tööalane error oli hingel, sain mure ära rääkida ja endine „ei“ muutus „jaaks“. Kas ma nüüd hinges ka rahule jäin, vist mitte. Aga me oleme kõik nii erinevad, arusaamad elust ja asjadest on igal omad ning mõnikord need lihtsalt ei klapi kokku. Aga tänulik ikkagi, et niigi läits. Lihtsalt mõnikord tundub, et annan endast enamasti maksimumi ja ei ootagi, et mind nüüd upitatakse kusagile, lihtsalt ootaks vastutulekut, sest mina ju tulen. Lihtne ju!

*Väikene tühjaks saanud moosipurk laual võib ka hulluks ajada, sest koera koerused niigi, ja nüüd siis veel see moosipurk ka tõsta.😉

*Lakkisin küüned, värvitu küll, aga ehk ilusam ikka. Ma tean, et mu naabriks tuleb kena hoolitsetud sugulane ja kuidas siis mina oma maanaise küüntega. Igatahes on kutse sünnipäevale, saab soengut sättida ja pidulikumaks end seada.

*Sünnipäevalast armastatakse, on otsene järeldus, sest pidu oli ilus, täis ilusaid kõnesid, heldimuspisaraid, lustakaid laululugusid. Läks kuidagi väga korda.

*Pakkisin sügavkülma tühjemaks, ruumi küll palju juurde ei tulnud,  aga lapse kott sai täis. Õunakook sai ka valmis õigeaegselt.

* Istusime taas kahekesi, kaks ema, analoogsed mured. Vähemalt jagada saame,  muud ei midagi. Tema kurbus, sest olukord on halvenenud, mõjutas ka mind. Ööuni ja unenäod kinnitas seda.

*Võtsin päeva kodule, s.t porgandid said võetud, korjasin hiliseid põldmarju ja asjatasin veel. Ma ei oska niisama olla.

* Lõpuks on saabunud kuldne sügis. Sel  aastal on kuidagi väga pikalt olnud roheline. Nüüd kui öökülmad üle käinud, on lehed puudel hakanud värve muutma. Lilled kuhtuvad omas tempos ja üleüldse võiks kõik rahulikumas tempos kulgeda. Paraku siiski nii see ei lähe, sest ise ju ka broneerin asju nii palju, et pea iga päev on sõit sees. Aga Urmas Vaino vääris kuulamist, keha joogatunnis pingutamist, lapsed juhendamist, mälu mälumängus unest äratamist, meel tänuüritusel turgutamist, vanad oskused koolitusel kinnitamist. Tegus nädal oli tõepoolest.

*Täna jändasin terve päeva küüslaukudega. Tuhnisin sopast maad ja ega ajavalikut eriti ei olnud, panin küüned mulda.

* Ja siis avastasin instagramis ühe noore naise konto, kes kujundab kaevamisvaba aeda. Väga inspireeriv on selline pühendumine ja hool. Jaa, veebis võib näidata mida iganes, filmida ilusama nurga alt, näidatagi, et kõik on nii iiizi , aga ka enam-vähem asjatundjana ütleks, et need taimed olid lopsakad ja kahjuritevabad ja see on saavutus. Väga inspireeriv. Mitu mõtet hakkas peas tööle.

*Helistasin kauge lapsega, rääkisin meie uudiseid, tema oma elust veidi ja mõtetest-plaanidest. Püüdsin ka omalt poolt nõu anda, ise samal ajal oma riiulit kergitades. Olen 15 aastat seda riiulit kasutanud ja nüüd siis avastasin selle uusi võimalusi ja funktsioone. No jah, inimene ikka õpib ja avastab, kui end liigutab ükskõik, mil viisil.

* Kodukülas oli vist enam vähem vanaviisi. Valimisplakatid olid sinna põldude ja metsade vahelegi jõudnud. Käisin armsas metsatukas mustikavarsi varumas,  rannavaikust vaatamas, kibuvitsamarju korjamas,  surnuaias pere haudu korrastamas,  tädikest tervitamas. Oli tore päev. Pärast viisin kutsu võõraid lõhnu nuusutama.

* Oli veel võimalus aega endale võtta, kasutasin seda Piibu ja Tuudu filmile, seega sõitsin kinno. Saalis oli peale minu veel 9 inimest. Film üldiselt meeldis, eriti sümpaatselt paistis see pilk, millega Toomas oma Haidet vaatas. Tagasiteel tegin elu esimese vastassuunavööndis sõidu, õigemini ootasin foori taga totaalselt vales kohas. Need on need uued teed ja naine roolis. Eks ma üsna varsti ka taipasin,  aga otsustasin manöövri ikkagi sealt sooritada,  sest kaks rida oli, vastutuleja mööda oleks mahtunud. Aga üks härra tuli teavitama, ise muigas ka. Keerutasin end ringi, no piinlik oli, aga pandagu neid nooli igale poole, et ikka oleks näha ja kuulda.😀

*Kiirreageerimine mulle tavaliselt ei istu, aga kui kolleegi oli vaja hädast välja aidata, siis automaatselt lülitusin sellele lainele. Olin küll hommikul nagu puuga pähe saanud, sest kell helises ja jäin uuesti magama ning siis oli see uni kuidagi eri magus. Sahmerdasin kähku hommikused tegemised ära ja egas midagi - kodused tööd lihtsalt ootavad.

* Olen osanud hästi ostelda, poe arved viimasel ajal 36.36 ja 19.19. Ise ei pannudki tähele, aga meil on vahvad müüjad, kes tähelepanu juhtisid. Praegu on väga ilusad hommikud. Olen küll hommikul kutsaga õue minnes väga uimane, aga seda ilu märkan sellegipoolest. Eks seda kiirreageerimist on praegu palju ja väsimus sellest on olemas. Aga üks vaba päev tõstis ikkagi toonust ka, sest väsitasin kutsa ära õuemölluga, ise sain lillepealseid lõigata, lapsukesega tegime laulupidu, tema esines, mina esitasin sooviloo ja plaksutasin. Uue laulu õpetasin ka, lapsuke vaatab kenasti suu sisse, kordab järgi ja selge ta ongi. Ja õhtune filmi- ja kudumismaraton oli kirsiks tordil.

*Valimistega sai vast kõik. Vähemalt see kemplus tõotab vaibuda. Vahvat kemplemise teatritükki käisin Endlas vaatamas, Vanemuine oli külas koos Päikesepoistega. Naerda sai.

*Ühest väikesest tagasihoidlikust teatest kasvas välja märul sotsiaalmeedias ja ärritunud inimene, kes igas asjas tonti ja vandenõuteooriaid näeb, lendas kohale ka. Oli natuke naljakas ja kurb ka, sest ega see võitlus kõigi ja kõigega nüüd küll kusagile heasse kohta ei vii. Seega oli eriti huvitav päev. Argipäevad tavaliselt selliseid situatsioone ei loo. Õhtueel oli väike tööasi ajada ja selle raames oli kokkupuude kolme natuke räsitud härraga, kes mind rõõmsalt tervitasid ning lora juttu ajasid. Vähemalt ei olnud nad maailma peale vihased. Igatahes minugi meeleolu paranes. Ja päris õhtul käisin soola haava peale raputamas. Oli filmiõhtu, mis mind väga puudutas. "Head inimesed" Maria Avdjuško looming. Aga lõpuks asendus härdus tänutundega, sest fondi perenaine oli väga avatud ja tore. Ning lõppude lõpuks elame ikkagi hetkes ja ilusamad hetked peaks ju ööunne kaasa võtma. Aga millegipärast on sellel halval suurem mõju ja see andis ka unepikkuses tunda.

* Mul on ikka imetore töö, mis võimaldab säilitada oma sisemist last.  Liimisin  puulehti, joonistasin neile täppe ja triipe - kõlab ju nagu mäng. Igatahes valmis töö, mis on nagu maal. Ise küll imetlen.

*Täna oli tõsine kodutöine päev, puhtaks said maja 14 akent, kasvuhoone vanadest taimesodidest, ning kirsiks tordil olid õuedekoratsioonide seadmine, mulle meeldib seda teha.

* Vitaalne, elurõõmus, terava mõistusega härra,  oli au olla tema juubelil. Sajast puudu vaid kümme. Meil endil on sünnipäevade pidamine kuidagi vaevaline, ja siis on suurepärane,  et on võimalus kokku saada elu tähistamisel.

* Sõna otseses mõttes on elus kooki liiga palju - tänasel kontserdilgi ei kõndinud pea püsti koogiletist mööda, kuigi oleks ju võinud, sest eilse pidukoogi maitse veel suus. Aga kontsert oli hea, Lauri Saatpalu on alati hea, seda leelotamist võiks kuulma jäädagi 🙂

*Taas argipäev. Korjasin puu alt kokku viimased antonovkad ja tegin neist šokolaadiga koos moosi. Lisaks tükeldasin väikese kõrvitsa ja röstisin. Oleks nagu selle hooaja viimased hoidised.

*Ühe nädalaga kolm pidulikku sündmust, käisin need läbi ühe outfitiga, sest lihtsalt polnud jaksu kapis tuhlata. Arkaadia oli hea, aga kella keeramine tegi karuteene,  oli keeruline silmi lahti hoida ja tihedat teksti jälgida.  Käin enamasti ilma eeltööta kohal, siis sedakorda oli see viga. Samas see 3,5 h möödus kiiresti, kas ma tõesti magasin :D Omast arust küll mitte, kui silm vajus kinni, kõrv kuulas. Aga mine tea.

*Oktoobri viimane päev viis matkale, kus nägime seeni, pohli, ilusat põdrasammalt. Oli tore, nagu ikka kui kodust välja saab. Õhtupoole jõudsin isegi lehti riisuda, ühe väikese tiba to-do listist vähendada.