25: neljapäevast neljapäevani

 

Kuninglik

29. Tavaline tööpäev. Tahan olla hästi tubli, aga üks laiskuseuss istub ka sees. Proovin seda ussi eirata, aga ega ei õnnestu hästi. Sõbranna külaskäik vabastas süümepiinad.

30. Täna möllas torm ja maru – kuum suvi on vist otsa saanud. Süütasin küünla oma kadunud venna mälestuseks, täna oleks ta saanud aasta vanemaks. Hetked lapsepõlvest ärkasid korraks ellu.

31. Olen ikka kõvasti arenenud ja lausa uhke enda üle. Waze on mulle julgust juurde andnud ja sõtisin pealinnas nagu miška. Käisime Kurtnas VägaKuut festivalil. Olen palju kordi öelnud, et fännan neid tegusaid inimesi, kes on leidnud selle oma õige asja, millega tegeleda, kes on om asja läbi mõelnud ja suudavad seda vedada. Anna Lutter on teinud vanasse kanalasse käsitöö ja vabaaja n.ö koja, mille on sisustanud lihtsate vahenditega väga stiilselt.  Selged jooned, konkreetne värvigamma, koht on üliäge. Meie osalesime kaartide ja pärmitaigna tegemise töötoas. Kaartide tegemine oli täpselt selline, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Pärmitaigna valmistaja olen ma väga vilets, kuid Ukas kohviku perenaine jagas nippe, ja nüüd tahaks näha, kas veel juhtub nii, et minu tainas nässu läheb 😀. Lisaks töötubadele oli õuealal tore kirbukas. Nii tore päev oli.

1. On tore, et telefoniga saab käed vabad rääkida. Nii sai kasulikult veeta kaks-ühes aeg: mustasõstrapõõsas tühjenes ning eaka tädi suhtlemisvajadus leevenes. Eks minul ka muidugi. Temal juba jutuots otsa ei saa, kõike ta mäletab, naabrimaali lapselapse nimed ja sünnikuupäevadki kõik meeles. Mina sain vaid ja-jah, või seda küll vahele öelda. Aga põõsas sai tühjaks ja mul on alati huvitav teda kuulata.

2. Esimene puhkuse päev kulges sinna, sinna ja sinna ning oligi õhtu käes, suur väsimus kallal. Enne viimast sõitu jõudsin kiirkorras ka kringli küpsetada. S.t katsetasin laupäeval õpitud teadmisi ja päris tõesti oli sellest koolitusest ka kasu – kringel oli väga maitsev. Sellele oli lihtsalt raske vastu panna.

3. Oad, tomatid,mustad sõstrad olid tänase päeva hitid. Valisin lihtsaima tee ja toppisin kõik sügavkülma. Kodus üksiolemise üks võlu on see, et saab ilma igasugu süümepiinadeta keeta juurvilja-piimasuppi.

4. 18 aastat järjest olen teinud mustasõstratorti ja nüüd 19. jäi vahele, sest meretaha asjaosalisele seda ju tuviga ei saada. Tänasel päeval oli siiski kohalik kangelane ka olemas ja selleks oli kährik. Meie koerakesel on jahimehe hing ja nii ta aianurgas sinnatunginud kährikuga võitles. Mina selliseid võitlusi kohe üldse ei armasta ning asusin otsustava kisaga vahele. Korraks isegi aitas, kuid kui selja keerasin, ragistas koer taas looma kallal edasi. Loomal pealuu ragises ja näis surnud, mis surnud. Tirisin koera ära ja panin ta kuuri kinni. Ma jälestan laipasid ja nüüd siis nii suur laip! Aga mis teha, kui oled üksinda kodus ja haisvat ollust oma aianurka ei taha. Varustasin end lumelabida ja hargiga ning läksin otsustava sammuga surnud looma ära koristama. Mida aga polnud, oli loom. Va vana kaval kährik, kavaldas meid üle. Aga pealuu ju ragises!? Ülejäänud päev möödus seiklusteta mustasõstra põõsa all.