Ma ei tea, kas mina inspireerin kedagi? Loodan siiralt, et vast veidi ikka. Ise aga saan ma innustust paljudelt, sh ka mõnest blogist. On küll vaid mõned blogid, keda igapäevaselt jälgin, kuid hoogu ja indu enda igapäevastele tegemistele saan neist ikkagi. Hiljuti aga komistasin toredale toidutegu blogile, mida peab väga inspireeriv naine, kes kirjutab kui kulda. Tema kuupostituste teema kutsus rõõmsalt jäljendama. Teen seda siiski ummamuudu, neljapäevast neljapäevani. Vaatan, mis välja tuleb. Iga päev üks või mitu tegu-emotsiooni pole ju raske tähele panna. Loodetavasti.
11.02. Eriti
karge hommik ja eriti ilus päikesetõus – hea start tegusale päevale. Külm näpistas sääri, aga pidin rannas ära käima ja mõne hetke pildile püüdma. Kuigi ma
teadsin, et mul pole karta midagi, on arstikittel ikkagi ärevust tekitav.
Millest see tuleneb?
12.02. Ma ei tea,
mis värk mul selle Norraga on, kas ühine põhjamaalaste veregrupp?! Igatahes oli
kahju Bo´st ja Dalest, kes napikalt medalist ilma jäid. Kõige nõmedamad kohad. Muidu
on minu aeg – oh kui suurepärane nauding on talisport.
13.02. Tahan uskuda, et need 20 suusaringi võrduvad 8
kilomeetriga, et paljajalu lumes kõndimine on kasulik ja annab mulle toonust
juurde, et juhuslikult õhtusöögilauale lennanud hani oli elanud ilusat elu, et
pesapoja ponnistused kannavad vilja.
14.02. Sellist õuna, kaneeli ja fariinsuhkru lõhna pole meie kodus ammu tunda olnud. Sõbrapäev, mis muud. Armastajatest saavad kord sõbrad, kui kõik hästi läheb ja lapsed on lapsed, aga alati natuke sõbra eest ka. Oli, kellele küpsetada.
15.02. Piret Kalda
intervjuust jäi kõrvu tore mõte: „Jussikese seitse sõpra“ saab tänavu 55.
aastaseks ja Piret tõstatas küsimuse, huvitav, millise nädalapäeva juures, tema
praegu on? Kolmapäeva juures on
kindlasti käidud, kui endast räägin. Loodan reede juures olla.
16.02. Head
vastlapäeva ei saa raisku lasta minna. Kümme liugu ja kaks kuklit panid suure
linnukese päevale kirja. Sellist väikest vaheldust oli väga vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar