Heegeldamine heegeldamise.... nr 1

...pärast. Nii võib nimetada seda, mis minul viimasel ajal jätkuvalt teoksil. Lihtsalt otsin asju, millele veel midagi juurde või peale või  üle vaja heegeldada ja vaatan sellise pilguga igat materjali, mis veel kannataks heegeldada. Teen ju selliseid väikeseid asjakesi, seega saab ruttu valmis ja taas tuleb mõtlema hakata, et mida veel... 
Seekord jäi pilk pidama lillepotil. Olin just äsja toalilli ümber istutanud ja  juba päris suureks kasvanud sõrmlehik vajas uut ja suuremat potti. Istutatud sai ta käepärast olnud mitte just kõige parema väljanägemisega potikesse. Nii tuli asja parandada lihtsakujulise heegeldusega. Materjaliks kapronnöör-niit, millest heegeldasin kunagi rattakorvi. Mina olen rahul, loodan, et lilleke ka.

 

Suhe toalilledega on mul selline tagasihoidlik - mulle sobivad ikka lollikindlad ja kannatlikud taimed. Üleliia neid ma väetama ja kastma ei kipu. Aga lillekesi mul jagub, kunagi oli neid isegi liiga palju. Nüüd olen teadlikult viinud mõne tööjuurde, ja näib, et sealne keskkond on soodsam, kui minu kodune kliima. Igatahes näitab seal kliivia oma õiekesi, kodus kasvatas ainult lehti.

Millegipärast selline ülerohelistatud elamine mulle enam ei istu - aga mõni lilleke ikka olema peab, juba hubasuse pärast. Ja peale selle, kassil on ka midagi, mida närida. Kõtt kiisu :D Õnneks ta fotodel olevat sõrmlehikut ei armasta.