Mina sõitsin kodust ja mees tuli metsast – nii sai käidud
Smokie kontserdil, mis oli plaani võetud juba talvel. Rahvast oli lossihoovis palju,
enamasti keskealised naised, kes nagu minagi, tulid nostalgitsema. Kontsert oli mõnus. Isegi see, et staarid
lasid end pea 1,5h oodata, ei muuda minu arvamust. Kuidagi õige fiiling oli ja
nii on, et ega minu eas enam palju tantsida ei saa (ei, ei, ma ei ole muldvana
:D), lihtsalt kohti, kus kepsutada, on minu käikudel vähe. Sellisel kontserdil,
aga tantsi palju tahad, kasvõi üksinda. Kõik vanad head laulud said
kaasalauldud. Igatahes energialaks mõneks ajaks.
Järeletendus toimus Statoilis. Keegi staaritsev härra oli
parkinud oma suuuure mersu kenasti kahe tankuri vahele, nii, et teistel autodel
oli tankimiseks väga vähe ruumi. Kuna kontserdijärgselt oli tankijaid ka rohkem, siis oli seal lausa
järjekord ja etendust sai autoaknast jälgida. Üks vapper naine kikerdas oma
autoga ikka edasi ja tagasi. Vaatasime küll, et kas rihib selle suure mersu ära
või riivab treppi, kuid ei, osav autojuht oli ja sai minema. Järgmine naine
lihtsalt hüppas roolist ja läks Statoili sisse ning lõi korra majja. Välja
loivas kõhukas härra ja soostus sõitma siiski eest. Vot selline järeletendus
järgmiste staaridega :D
Pärast etendusi läks
mees metsa tagasi ja mina kihutasin läbi öise udu kodupoole. Sellise väsinud
peaga tekib sõites sürr tunne, oled kuidagi ebareaalses olekus ja pimeduses on
taju ka kuidagi teine. Nagu ufonaut oma laevaga öös. Igatahes koju ma jõudsin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar