Kootud tekike ja kärgpere

Lumist metsa ja maad hommikul näha on üsna tore. Koer oli veidi ehmatanud, sest tema mälust oli ilmselt mälestus mullusest lumenatukesest ära kustunud. Kass on juba varem end tubasemaks sättinud, küll ta juba teab, et pererahva voodis on mõnusam põõnutada kui kusagil kuuri all. Ise endale meeldib sellest talvemoodi asjast küll vaid visuaalne pool.

Eile oli hingede päev. Küünal aknal kutsus kõiki armsaid lahkunud hingesid külla. Olen juba nii kaua ilmas elanud, et neid lahkunuid, kellele mõelda, ikka on. Aga selline ongi inimese maine elu.

Meie maine elu on aga lasknud punuda endale üsna suure kärje. Oleme kärgperekond.  Nii et selle kärje äärmised lülid ilmselt üksteist ei tunne ja otseselt meie peresse ei puutu. Aga nii on, et keegi saab kellegi kohta öelda: tema on minu õe õe venna õe venna õde ;) See on siis teadaolev kärgede jaotus. Keegi ütles kunagi kellegi peresuhete kohta, et enne tuleb pudel viina ära juua, kui nende pere seostest aru saab. Meie jaoks pudelist vist ei jätkugi :D Igatahes meie, kes me kärje keskpaigas oleme, lävime kenasti ja on lootus taas kord uutele tiitlitele. Nimelt lisandub uus lapsuke ja minu teinepool saab taaskord vanaisaks. Mina ikka natuke vanaemaks ka. Selle tarvis kudusin tulevasele väikevennale tekikese ja ootame rõõmsalt tema saabumist.