Papikarp

Tali on nüüd käes. Selline härmas ja armas. Külmakraadid väga talutavad ning ilus on olla. Käisin ja klõpsisin mitmed pildid, sest kusagile tahaks seda ilu ka talletada.

Ise ju sellist ilu luua ei saa. Ise proovin teistsugust ilu luua. Alati ei tule nii väga hästi välja ka see ilu loomine. Minu meelest on väga hea ütlemine „igal mordal oma burda“. Nii ju ongi, et igal tegijal on oma ettekujutusvõime ja ainulaadne käekiri, tehtud asjadel tegija nägu. Mina tegin karpe, ikka ummamuudu ja minu nägu. Netist ei kopeerinud midagi, tegin oma visiooni järgi, nii nagu oskasin ning nii kuidas varutud materjal võimaldas. Ise olen rahul ja muu polegi tähtis. Tegelikult harjutasin kätt, sest üks tähtis tellimus on mulle antud. Ammu ei ole karpe teinud ja nii oli vaja veidi kätt enne harjutada. Käeharjutatud karbid lähevad üks lapse lapsukesele, üks on vakantne soovijale ja kolmas on perepojale, kes küsib igal nädalal taskuraha. Las siis olla tal selline papikarp, mille peal on avansiks kleebitud mänguraha ja milles äkki (võibolla) see papp ka püsib. Näiteks millegi asjaliku jaoks 😊

Lapselapsele

Oma lapsele

Vaba soovijale