Rohkelt rõõme ja palju võimalusi

Istusin kord oma töölaua taga, kui sisse astus üks kolleeg ja küsis: kuidas läheb? Tegin parasjagu oma koolitöid ja igavesti kiire näis ning vastasin: ah, mis ta läheb, näe pusin siin ning hästi nagu ei ole midagi. Tema aga tõi mind kuidagi maapeale ja ütles, et see ka mõni probleem (tema mehel oli parajasti tõsine tervisemure). Siis ma sain aru küll, et ajasin võimaluse ja mure segamini. Nii on, et mõnikord teeme kärbsest suure elevandi, samas probleemi pole ollagi või see probleem nii väga otseselt ei mõjutagi, aga häda ja hala on olematute teemade ümber suur. Olen püüdnud oma mõttemaailmaga tegeleda ja neid kahte enam mitte segamini ajada. Mõnikord on aga vaja kellegi raputamist, et endas seda mõtteselgust leida.

Aasta on enda järelt ukse kinni tõmmanud ja aeg on hetkeks tagasi vaadata. Seekord teen seda juba alanud uuel. Aasta lõpus oli nii palju muud tegemist, et  arvutiaega lihtsalt ei raatsinud võtta. Ja on ka ju nii, et ära hõiska enne lõppu. Ühel aastal kukkusin moka lõhki, sest hõikasin liiga vara J Oli jällegi kiirelt mööduv aasta, mis siin ikka salata. Eelkõige oli 2018 sündmusterohke õnnelik aasta, mis jääb meelde nii paljude erinevate toredate käikude ja olemiste poolest, et sellest sündmustetuulest jagub vast indu ja hoogu ka järgnevatele aastatele. Sest oli meil ju palju võimalusi ja vähe probleeme.

Mul oli võimalus oma laste pulmapidudes osaleda. Meie pere sai lisa kahe toreda väimehe ja langude näol. Mul oli võimalus minna nii kaugele kui kaugele üldse Eestimaalt minna saab, samas käisin ära ka Nuustakul, mis nagu tasakaalustaks seni oma kodumaal käimata jäämisi. Meie pesapojal sai üks eluetapp hästi läbitud ning uue alguski läheb kenasti. Käisin teatris, kontserdil, kinos pisut rohkem kui aasta varem, neist lemmik oli „Saja-aastase öö“ etendus, Queeni film, dokfilm Juured ja Puuluubi kontsert. Lugesin palju raamatuid, millest Ain Kalmuse Hingemaa ja Martin Alguse Midagi tõelist jäid enim meelde. Nägin kõiki oma erinevatest ajajärkudest pärit sõbrannasid ja häid tuttavaid. Sain panustada ja olla kasulik kogukonnale. Meil oli imeline pikk ja soe suvi ja kuidagi eriliselt värviline sügis. Saime esimesed viinamarjad oma isiklikelt istikutelt. Kuid eelkõige sain panustada ja olla kasulik oma perele. Ning selle võimalusele olen kõige tänulikum.

Mida uuelt aastalt loodan? Loodan head tervist, hingerahu ja enesekindlust. Loodan, et ka minu lähedastel on need kõik olemas. Loodan, et saan lehvida kontsadel hõlmad lahti ja muretult naeratada vasakule ja paremale. Lubadusi ja muid liste ei tee ma juba ammu. Ikka vaatan jooksvalt kuidas kulgeb. On muidugi asju, mida teha tahaks, aga kindlasti ei hakka ma ponnistama lugeda 100 raamatut aastas või kuus korra teatrisse või mõnda muud tegemist, mis peaks olema puhas nauding, mitte kohtustus. Rohkem rõõme ja võimalusi, vähem probleeme. Head uut!!!