17: neljapäevast neljapäevani

 

3. Sättisin sügavkülma asju ja avastasin sealt tükikese plombiiri jäätist, hea valge plombiir, minu lemmik. Loomulikult ei suutnud ma seda sinna jätta isegi vaatamata sellele, et kell kukkus õhtuse üheksa. Olin selle ära teeninud ka. Iga päev on mingi rabelemine ja ainult privaatne minu jäätis ei tohiks tekitada üldse süümekaid. Ausalt öeldes natuke ikka tekitas ka.😀

4. Ponnistasin meie gümnasisti kõige viimast tööd teha. Rohkem selle kooli võimalusi mul enam ei ole. Lausa kahju, sest mulle meeldis neid töid mõelda ja kirjutada. Koolis õppis ta muidugi ise, kohal käis ise ja kodutöid tegi ka enamasti ise, väikeste ema-abi eranditega. Isetu abi ema poolt peaks ju olema lubatud või mis :D Siis kohal meenub üks jutuke Kivirähki „Kaka ja kevad“ raamatust, kus vanaema punnitas end lapselapsega kooli pinki, sest laps vajas abi, seejärel oli tal vaja lasteaeda minna. Ega mina ei tea veel, kuhu pinki end järgmiseks pressima pean 😂

5. Kausitäis kartulisalatit, teine rohelist salatit, tort ja kook ning nipet-näpet veel – ootasime kärge koju. Tulid kõik. See aeg on parim, sest seda ju sageli ei saa juhtuda. Sellisel puhul on must be toidud omal kohal, traditsioone lihtsalt ei tohi murda.

6. Sattusin hoogu ja käisin kõik lillepeenrad hoolitseva käe ja pilguga üle. Päike paistis lagipähe, kuid seegi ei kahandanud indu. Üks töö vast mõneks ajaks ühel pool. Uued aga ootavad. On töine aeg aias ja lõpuks on juba mitmendat päeva suvi.

7. Eilne diskussioon ühe kingitud lille pärast päädis uue peenra sünniga. Esialgu sai peenrale rododendron Frederica. Loodan, et ma ikka selle rodoga hakkama saan. Õhtul kuulasin töökaaslase südamepuistamist. Egas tal on dilemma küll ja ega minagi mingi suur nõuandja ei osanud olla. On ju vana tõde, et elu mängib mõnikord kätte halva stsenaariumi ja kui inimene ise oma suhtumisega seda veelgi toonitab, siis ongi halb. Aga kõrvaltvaatajal on alati lihtsam öelda, et tee nii või tee naa.

8. Äike ja vihm, neist esimene hirmutab mind vaid kodus olles. Tööl nagu muret sellega ei teki. Vihm oli väga oodatud. Poisslaps valmistub lõpupeoks, kuupäev on kohe varsti kukkumas, aga meil pole kuube. Tänas otsimistuuriga me ka seda hankida ei suutnud.

9. Pärast tööpäeva tegin veel ühe tööpäeva, sest ootan külalisi. Elamine aga ei säilita mitte kuidagi iseenesest kaubanduslikku välimust.  Mitte et ma nüüd mingi ülisuur puhtusefriik oleksin, ja ma ei taha ka iga hinna eest jätta perfektse kodulooja muljet, aga mingi standard on mul peas ning see paraku kisub veidi sinna friikluse poole. Nii ma siis kokkan ja koristan higimull otsa ees.