22: nljapäevast neljapäevani

 21. nädal jäi vahele. Kirjutamine jäi vahele ja ka kodune elu jäi vahele :)

8. Maandusime Tallinnas, laps oli vastu tulnud ja tulistas kohe oma plaanid ette. See oli meile uus teave. Proovisime rääkida, aga jah, oma arvamust ei tohi isegi lapsele peale suruda. Püüan suhtuda nii, et see on juba tema iseseisev elu ja minu panus on antud. Mina võin ju tahta, aga õppima ja ennast proovile panema peab ta ise. Seega hakatuseks ei hakka muretsema. Sõitsime koju ja tegin isegi päevase uinaku, sest nädalajagu muljeid oli väsitav.

9. Tegelsin rööpasse tagasi saamisega. Hakatuseks läksin hommikul ujuma. Vesi oli väga selge, sest hommikuujujaid meie järves eriti ei ole. Kalad ujusid koos minuga. Pisut kartsin, et näkitsevad varbast. Selles leitsakus suutsin veidi korrastada ka lillepeenraid ja pärast lõunat varjusin tuppa lugema. Lugemine mõjus unerohuna või ole see veel reisiväss, igatahes jäin keset päeva taas magama, mis on minu puhul haruldane. Kuumas ei seganud meid ka saunatamast, ja õhtul vihtlesin piparmündiga nii et lehed lendasid.

10. Päev lihtsalt kadus käest. Puhaksin vist ka, selleks ju puhkus tegelikult ongi.

11. Läksin jälle hommikul ujuma, s.t et läksin, aga ujumiseni ei jõudnud, sest üks palja peega mees oli ees. Nägin kõrkjate varjust, kuidas üks härra endal pükse maha ajab ja prille ette sätib ning vette suundub. Ilmselgelt keerasin otsa ringi ja tänasin õnne, et ma vilksamisi seda valget ihu juhtusin eemalt märkama. Ma ei teagi, kelle piinlikkust ma rohkem kartsin. J Õhtul üritasin uuesti ja siis läks õnneks. Olin ainus hingeline. Sellegipoolest ma näkikostüümis vette minna ei julgeks, kõrkajid on liiga palju ümberringi.

Õhtul olin solidaarne kõigi jalkafännidega. Viva Italy, olin happy nende üle. Põhjust isegi ei ole, aga millegipärast oli Itaalia poolel.

12. Minul soojalembesel ka higi leemendab, kui end natuke liigutan. Siiski on suurepärane suvi ja üldiselt ma seda kuumust talun hästi. Vaarikad on korjeküpsed ning neid ma täna korjasin. Saak on natukene ja piisav meile. Tegin perele korraliku söögi, sest plaan on jälle minna rändama. Seekord mööda kodumaad.

13. Startisime ida poole ja otsustasime, et jälgime jooskvalt. Suplesime järves ja meres ning tsekkasime kõike, mis vähegi pinget pakkus. Õnnelik olin Vasknarva üle ja põhja-ranniku üle. Kui ikka ei pea sõitma mööda suurt magistraali, saab ka oma maast parema ülevaate.

14. Uni sai magatud Kõrkkülas, kus on kena kämpimise ala. Jäime väga rahule. Sujuvalt võtsime suuna kodu poole, aga enne vaatasime Viivikonna kummitusemaju, harrastasime mägironimist ja jahutasime end ristsõna lemmikus, Aa rannas.