Seda aastat on olnud vaid
nädalakene, kuid emotsioone sellesse on jagunud äärmusest äärmusesse. On olnud
rõõmu ja kurbust, õnnehetki ja leina, ärevust ja armsaid üllatusi. Nii intensiivse
alguse puhul on paslik endale meelde tuletada Tõnu Otsa artiklit: elamise ühik on päev.
Mõni aeg tagasi sõitsin kottpimedas
ja peaaegu kinnisilmi ühele üritusele, kus särasid kultuuriinimesed meie
maakonna igast vallast ja linnast. Nii kogemata kombel õigesse kohta ei ole ma
varem kunagi sattunud. Seda „otseses mõttes“, mida võib kahtemoodi mõista.
Esiteks nägi välja see sõitmine umbes nii: sulle öeldakse maja number ilma
korterinumbrit ütlemata ja ilmelikul kombel oled kohe esimese matsuga selle
õige ukse taga. Ja teiseks olid mul väikesed kartused võõra seltskonna ees,
kuid tegelikkuses ei osutunud nii laheda rahva hulgast üldsegi mitte
keeruliseks üles leida „ühine keel“.
Sellise spontaansuse ja õnnelike
juhustega loodan arvestada ka alanud aastal. Olen väga vilets planeerija, pigem
vaatan alati, kuidas asjad kulgevad. Suuri lubadusi iseendale ei ole ma samuti
ammu andnud. Ei ole mõtet anda tõotust dieedipidamise või hommikujooksu
tegemiseks, kui ma seda nagunii ei tee. Ma isegi võin mõned korrad selle
mõttega ka reaalselt kaasa minna, kuid minu ind raugeb õige ruttu, seega parem
ei hakka üldse lubamagi. Muidugi on asju, mida tahaksin osata, kohti, kuhu
tahaksin minna. Aga eks ma siis katsun vaikset viisi ja tasapisi ikka mõnel
unistusel sabast kinni ka hakata. Näiteks nägin täna Nipiraamatust toredat Erik
Orgu võimlemisesarja, mille ma võib olla omastangi. Rõhk ikka sõnal võib olla.
Ja üldiselt on nii, et kui ise ei planeerigi, siis teevad seda teised. Praeguseks on teada, et suurema sündmuse tarvis peame elama aastakese ja veidi
rohkem ;)
ELAME VEEL
(Uno Naissoo/Heldur Karmo)
Pea meeles Colas Breugnoni –
tema kaudu ka meist on see laul!
Ei kandnud ta kuldset krooni,
teda ehtis ta töömehe au.
REFR.: Läbi rõõmu, läbi mure
läheb looklev tee,
üle rõõmu ja mure
me elame veel!
On päevad kord head, kord pahad –
nii ei igavle rahutu vaim.
Kui usud ja tead, mis tahad,
puhkeb õide ka kiduraim taim.
Kui asjad on risti-rästi,
ole vahel kui põikpäine sõnn!
Kui midagi teed, tee hästi –
poolik õnn pole üldsegi õnn.
Pea meeles Colas Breugnoni –
olgu pidugi igakord uus!
Ja kuninga kombel troonil
tõsta päikese terviseks kruus!
2017. jõudis kohale täiesti
traditsiooniliselt, koduselt. Ümberringi toimuv suur tuledemöll andis märku
sellest, et kusagil peeti ka suuremat pidu. Kuid pidulikum oli meie kodus ikka
ka, seda ei saa salata. Eelkõige oli praad
uhkem, kringel rosinasem ning tarretist saab meil ka enamasti aastas korra. Ja
kõik tähtsamad töödki said enne, kui uus aastaleht ette keeras, ära tehtud. Näiteks
pesuhunnik triigitud ja piparkoogid küpsetatud. Sel korral läks nii, et taigen
valmis jõuluks ja piparkoogid nääriks.
Oli imetore mäkerdamine :)
Ja kui juba rullimise ja
vormimise hoog sees oli, siis valmisid ka savist sellised iluasjakesed, mis
hambaalla panna ei sünni, kuid küünlajalale sobivad ehteks nagu valatult.
