neljapäev, 18. august 2016

Vannipallid



See, mis  taevast juba mitu päeva alla sajab, on  lausa masendav. Võib ju õige riietusega õue minna, aga fakt on see, et kõik on ligane, porine, vesine, lilled õnnetult vettinud ja maadligi. Mida muuta ei saa, seda ei saa, ükskõik kui väga tahaks.
Sellise vihmaga on hea õhtul vannis liguneda. Juba ammu olin ühest nipiraamatust (nr 93) meelde jätnud vannipallide tegemise mõtte. Vajalikud komponendid said kokku kogutud ja mätsisingi kokku elu esimesed ise tehtud vannipallid. Tänaseks on katsetus ka tehtud. Ilmselgelt on selliste koostisainetega vette ronida kehale kasulik. Tunne aga rasvasesse vette ronides ei olnud just kõige parem, seda kookosrasva tegelikult on neis pallides küll üsna vähe, kuid vesi jäi sellest siiski üsna rasvane.  Aga öko värk, mis muud. 
1/2 tassitäit soodat; 2 tl sidrunihapet; 2 tl maisitärklist; 2 tl kookosrasva; soovi korral toiduvärve, eeterlikku õli


 

teisipäev, 16. august 2016

Lohakus ees...



Loen koguaeg (vahetevahel) teistele pereliikmele-nutitelefoni omajatele sõnu peale, et nad telefoni maha ei pillaks ja muidu halvasti ei hoiaks. Ja nagu mingi loodusseadus, seda mida teistele kraaksud, see sulle endale kohale tuleb. Ühel päeval ta lendas, lihtsalt nagu muuseas trepi alla ja loomulikult oli seal ka üks kivi, mis telefoni ühe nurgakese ämblikuks tegi. Õnneks küll ei midagi selliselt hullu, et remonti vms oleks vaja. Kusjuures olin heegeldanud endale kaks kotikest, mis oleksid kindlasti halvima ära hoidnud, kui ma oleksin viitsinud neid kogu aeg kasutada. Aga vot, lohakus ees, õnnetus taga. 
Igatahes avaldas meie vanim tütreke, et võiksin tema telefonile ka heegeldada ühe kotikese. Nüüd on ta valmis, loodan, et tema on hoolsam oma telefonikotti kasutama. 

 

pühapäev, 14. august 2016

Parem oleks



Halvad harjumused hakkavad külge kuidagi märkamatult iseenesest ja ega neist vabanemine ei ole lihtne ja mõnikord on see vist nii ületamatu, et pole mõtet isegi selle kohta ühtegi halba märkust teha. Kuid n.ö vihjena ja hea soovitusena dekoreerisin kallile küljeluule purgi,  et see nagu ei oleks näägutamine, vaid selline vaikne sõbralik meeldetuletus – parem oleks.
Eks minul on ka harjumusi, millega ma võitlen nagu tuuleveskitega. Näiteks kõrsikute-küpsiste söömine, mis iseenesest ei ole halb, aga kui neid terve pakk korraga endale sisse näkitseda, siis juba on. Annan endale alati tõotuse, et rohkem ei osta poest, aga ikka satub teinekord minu ostukorvi nagu võlu väel kõrsiku pakk vms. Kurb on see, et mulle ei saa ka sellise purgiga keegi kõrvalseisjatest keelavaid vihjeid anda. Pean ise end karmimalt keelama vist.