16. nädal

 

*Ma ei ole vist kunagi varem nii palju ja nii ilusaid lilli saanud. Lilled on alati ilusad, aga ikkagi. Seekord oli koguni kolm võrratut potiroosikest, kannikesed, võõrasemad, priimulad ja mingi tundmatu lillade roosimoodi õitega iludus. Kui mõnikord tundub, et minu tutvusring ei ole suur ja on pigem olude mõjul kahanemises, siis tegelikkuses on aasta lisandumise päeval reaalsus vastupidi. Olen nii tänulik meelespidamise ja ühise aja eest.

*Väga suur püha on täna, aga mina pikeerisin taimi. Loodetavasti tuleb nende tulevik lopsakas ja viljakas. Ka vanana kohustused ja rõõmud olid täita. Mängisime jänes Joonase aardejahti, mille Anna Lutteri blogist leidsin ja käiku lasin. Ei pidanud oma pead vaevama. Anna oli selle mängu nii hästi lahendanud, et oli vaja reaalselt pisut nuputada, otsida ja puzzle kokku panna enne aardeni jõudmist. Nii et pusimist oli. Munad said ka endale värvikihid peale, ja nii läkski, et vaikset reedet meil ei olnud. Teistmoodi argipäevast ikka.

*Tänaseks oli mitu plaani, meie keskmine llaps pani need paberile kirja. Kõige tähtsam oli ujulasse minek. Ei ole see igapäevane tegevus ja mul endal on ka alati hea meel, kui mul on kambajõmmid kodust võtta. Koduteel tegime peatuse Konovere sillal, et eelnevalt poest varutud mant nahka panna. Päike säras ning silla all oli paras pikniku pidada. Kodus läksime metsa sinililli korjama, nagu oleksime veel vähe väsinud olnud. Aga päevakorra punkt nägi ette. Sattusime seal siniliiliate ja märtsikellukeste koloonia peale. Korjasime siis sammalt ja lilli, et kodus neist lauale miski seade kokku panna. Oli tore päev taas. Ma tean ise, milline vanaema ma olla ei taha. Ma ei tea, kas sellest piisab, aga annan endast parima iga kord.

*Laste suust tuleb praegu Ukraina teemat väga palju. Ei tea küll, mida nad täpselt taipavad. Aga meie 10 aastane ütles, et kui Ukrainas hakkas plahvatama, hakkas tema nägema hirmuunenägusid.

*Olen ka peast see tervislikkuse musternäidis, kes arvab, et kook, viinerid, krõpsud, limpsid jne on paha-paha. Aga kui üks llastest avaldas viineripirukate soovi, panin  taigna kerkima, ostsin poest viinereid ja küpsetasin lisaks viineripirukatele ka magusaid kaneelirulle.😀 Pakkisime oma kraami korvi ja läksime metsa piknikule. Ega mina ka ju ei tea, kui ebatervislik see kraam tegelikult on, aga kindlasti on tervislik värske õhk ja koos tegemine-olemine. Eelmisel metsakorral leitud siniliiliad ja märtsikellukesed läksid nüüd kaevamisele. Vanim llaps aitas kaevata, nooremad hoidsid järge. Kodus istutasime nad esialgu n.ö potti. Esimesed lepatriinud, mesimummud ja liblikad lendasid ning meil oli taas tore päev.

*Palju tegemisi on, pidev tempo on peal. Kasemahl kaks korda päevas tuua, koristanud pole korralikult ammu, külalised on oodata, taimed hooldada, õues tahaks toimetada. Saaks lihtsamalt küll, kui oskaks oma tahtmisi vähendada.

*Tants kestab veel … see minu sünnipäev, mis sujuvalt on uude nädalasse vajunud. Aga oli taas armas olemine. Ja muidugi selliste vahvate kingituste saades ärkab minus alati see taipamatuse tunne, kuidas mina neile nii pisku viisin.

*Otsisin ühte fotot, arvasin ta olevat mälupulgal ja nii ma sirvisin neid kaustu, mis olid pärit aastast 2005. Neilt piltidelt vaatas vastu väga palju elu: sündmused, käimised, olemised, rõõm, noorem mina, noorem kaasa, laste kasvamised, eelmised koer ja kass, tänaste koduloomade areng. Seega nostalgiat täis päev, sest nende piltide vaatamisele kulus mitu tundi. Õhtul oli taas palju koristamist, sest eile oli ju pidu.  Sain  kingiks topinamburi mugulad, nende jaoks kaevasin maad ja panin nad mulda ka. Kaevamiste hooaeg on ka sellega avatud.

15. nädal

 *Telekavaba nädal tuleb. Tuli tuul ja viis miskit satitaldrikul paigast ära ja ei ole pilti ega häält. Aga ega pole paha, võib öelda. Panen raadio mängima, loen raamatut ja koos sokki vaheldumisi. Kui nii pikalt läheks, harjuks isegi ära. 

*Ilmad on meil vahepeal täiesti ära keeranud. Ise vist ka, sest räägin liiga paljudele oma hingevaevast, võiks juba vabaks lastud olla. Pean selle poolega endas veel tegelema. 

*Olen seda meelt, et kui sa oled inimese kodus ära käinud, on ta sulle kuidagi lähedasem. Täna käisime oma eksklubilisel külas. Oli tore ja lustakas päev, sest üks ütleb killu, naerame, teine ütleb, ikka naerame. Kuidagi klappis hästi. 

*Jälle see vanasõna: eilne lõõgastus on tänane väsimus, on kohal. Olin kuidagi väga närutatud olemisega, aga ei saanud seda endale lubada. Õhtul ajasin elu sisse vannile, et siis oma väsimust kuidagi leevendada. Pisut ikka aitas. Igatseme endale igasugu asju, aga kui need asjad on olemas, ega siis alati need nii vajalikud ka ei ole. Meil on selleks esemeks vann, mullidega ja puha. Unelmais on nii tore ette kujutada, et ujun seal roosavahuses vees, küünlad põlevad, vaikne muusika mängib. Tegelikkus on see, et selleks on vaja rohkem puid katlasse toppida,  seega ka neid rohkem tuppa vedada ning enne seda neid rohkem varuda ning enne veel seda rohkem raha välja käia. Ja pärast vanni on seda vanni ka vaja küürida. Nii et unelm on ilus, kuid ma seda unelmat nii väga ellu ei vii.

*Täna tõin reha ja käru välja ning riisusin hoovi. Mul on rumal komme iga kõlina peale telefoni vaadata. Seekord kirjutas mulle tegelikult võõras naine, kelle ema ma tean. Ema olevat minust nii kenasti rääkinud, ja nii ma siis rehanajal pidasin maha pika Messengeri vestluse, mis oli ju iseenesest tore. 

*Telekavaba elu annab aega juurde. Toimetasin tänagi õues, riisusin ja pärast põletasin oksi. Kindel kevad on käes. Pärast pikka talve on väga mõnus õues asjatada. Kui päeval oli peavalu, siis see õhtune tegevus pühkis kõik paha minema.

*Tänasele päevale mõtlen heldimusega, kui palju toredaid inimesi  on minu ümber ning tunnen oma südames hiiglama suurt tänutunnet. Aastad need lähevad omasoodu, ja ma pean nii oluliseks, et minu inimesed on olemas. 

14. nädal

 

*Tunne oli hea, kindel plaan olemas, et natuke ennast targemaks pilditöötluse alal teha, kuid siiski ei saanud sellele aega pühendada niipalju kui soovinuks. Saabusid ootamatud segajad. Millegipärast täna tundsin, et nad segavad. Kuigi et jah, ega see minu kavatsus ju eest ära ei jookse, ja ega ma seda n.ö segada saadud tunnet välja ka ei näidanud.

*Mõni juuksur on ära teeninud tasu ka psühholoogi ameti eest. Minul on selline juuksur, kes kuulab, räägib ja mõtleb kaasa ning mäletab ka järgmisel korral meie eelmist vestlust. Ta ei halvusta kedagi, on hästi mõistev ning mina tunnen temaga head klappi. Nii et sain seegi kord lisaks soengule end tühjaks räägitud. Mõnikord on lihtsam usaldada sellist pooltuttavat. Keelepaelad vallandusid iseenesest ja minu sisse jäi hea tunne. Pärast läksin veel randa, et ka need kuulsad jääkuhilad üle vaadata. Olid võimsad küll.

*Laps saatis taimebeebisid ja neid ma pikeerisin hoolega. Nüüd on aknalauad potsikuid täis. Selline taimemajandus ilus just ei ole, aga vast paar kuud ja siis kolivad välja. Õhtupoole oli pidu: hääbuvate aastate tähistamise, meie taadu pidu. Ilmas elatud rohkem kui kolmveerandsada aastat. Vaatamata haigetele luudele ja liigestele oli rõõm külalistest ja koosolemisest ehtne.

*Eilne pidu on tänane väsimus (minu vanasõna). Natuke näost ja natuke kehast andis tunda. Aga iga päev on kingitus ja sellelt võtaks ikka parima. Astus läbi üks tuttav, kellega on alati meeldiv rääkida. Kui üsna palju on neid enesekeskseid, kes ainult jahvatavad iseendast, siis tema räägib endast, aga kuulab ka. Õhtul rõõmustasin koera, iseennast ka, sest kui sunnietapp on läbitud, siis pole probleemi. Lisaks korjasin oksi, mida need tuuled ja tormid on puudelt alla rappinud. Peremees küttis sauna, lõpetasin raamatu ja kudusin sokki. Milline tore päev!

*Helistasin lapsele ja hoiatasin teda, et kui hakkan muutuma ämma sarnaseks, siis andku märku, äkki oskan siis endaga midagi ette võtta. Vanadus mõjub igale erinevalt, tema meel ja tujud veerevad üha allamäge juba mõnda aega. Pean teda oluliseks inimeseks, kellest hoolin, aga raske on hoolida, kui põrkud ainult negatiivsuse, paha tuju, virina jms otsa. Kuidas siis peaksin käituma? Samaga vastama? Praegu näen küll, et uksepeal kannapööre ja head aega on parim lähenemine. Mina tema meelelaadi muuta ei suuda ning ei taha end süüdi tunda millegi sellise pärast, milles ma süüdi ei ole. Paraku mõjutab selline suhtumine ka mind. Olen liiga tundlik natuur vist.

*Ei oska seda pahameelt minna lasta. Rõhub, sest mulle on tehtud ülekohut. Tööl oli ok, aga üksinda kodus olles hakkas taas peas ketrama. Õnneks sain telefoni teel seda kogunenud auru välja lasta oma kaaskannatajale ja läks paremaks. Ma usun, et meil mõlemal. Eks oma tunnetega peab igaüks ise hakkama saama.

*Viimasel ajal seda kodu aega väga palju ei ole. Hommikul ma lihtsalt ei suuda end vara voodist välja ajada. Nii et kui hommikutoimingud tehtud, on tööle minek. Mulle meeldivad pikad hommikud, seega ma tõesti peale söömise, sättimise midagi muud ei tee.  Täna käisin pärast tööd trennis ka ja hoplaa, pool kaheksa oli kojujõudmise aeg. Nii tundubki, et käin kodus vaid magamas. Aga samas olen valmis jälle järgmisel üritusel osalema, minema olema. Saa sa siis nüüd ka endast aru J

Kolmeteistkümnes

 

*On inimesi, kes oskavad sulle näidata sind häiriva asjaolu paremat poolt. Konstateerisin talle üht fakti, olin sealjuures pisut murelik, ja ta ütles, nii kenasti, et las ta teeb oma valiku, võib olla see ongi ainuõige tee. Ma isegi ei oleks seda temalt oodanud. Pagan küll jah, mis siis viga oleks, kui teaks ette iga otsuse tulemust. Peale usu ja lootuse pole ju tuleviku osas meil midagi. Aga tema heakskiit kuidagi julgustas ka mind ning vast ei olegi vaja murelik olla.

*Õhtulehe uudised: 70 aastat Eestis elanud ukrainlanna arvates on eestlased jube rahvas; koos ukrainlastega on oodata ka tuberkuloosi levikut. Milleks ja kellele küll sellised uudised on suunatud? Näib, et need on nagu ekstra vaenu õhutamiseks välja töötatud, mille alusel püütakse jälgida, kas mõjub või mitte. Kurvaks teeb!

Muidu oli aga tore päev. Kuulasin ühte loengut, mis suurt tarkust ei toonud, aga lektor oli kena inimene, valdas oma mõtet, tõi toredaid näiteid, seega polnud paha. Koju jõudes oli isegi jaksu kõndima minna. Pool teekonnast kulges sookurgede huigete saatel.

*Olin pisut elevil, sest esimest korda sõitsin beebsut hoidma. Oli imeline temaga jutustada, talle laulda, aknast tuult ja lindu näidata. Õues möllas täna tõeline burgaa, seega oli soojas toas eriti turvaline tunne. Olin sellest päevast pikalt unistanud. Muidugi saime hakkama, sest need oskused on mälusopis olemas, ja pole võimalik, et rooste lähevad.

*Käisime Lidlis šoppamas. Pood oli peaaegu ukse taga, aga läksime siiski autoga, sest mine tea, kui suure tavaarikotiga välja tuleme. Maakad nagu me oleme, parkisime ja kappasime poodi. Naastes olin imestunud kollase sildi üle, mis auto aknal lehvis. Nii et säh sulle soodsat ostlemist, nullis see trahvike kogu kokkuhoitud raha ja vast pisut rohkem ka. Aga elu esimene trahv vajaks ka tähistamist.

*Plaan oli juba eelmise aasta lõpus. Aasta alguses tegin end kasutajaks ja alles täna võtsin end kokku ja alustasin metshein.ee saidil oleva kursusega. Proovin, kas saan pilditöötlemisega selle kursuse läbinuna paremini hakkama. Olen koguaeg olnud katseeksituse meetodi järgija, aga mõnikord läheb selle pusimisega liiga palju aega. Ja üleüldse on mõistlik teada, mida prohvid õpetavad. Mõned asjad on nii, et tahad, aga hoogu selle tahtmise täitmiseks võtad liiga kaua.

*Tali jälle tagasi. Aga kurta ei oleks kena, sest päike niigi siras jutti üsna pikalt. Muidu oli nii tavaline päev, ei ühtegi märkimisväärset tegevust ja mõtet. Kui, siis laenasin sokimustri raamatu ja hakkasin kuduma suure mõnuga uut sokki.

*Horoskoop ütles, et kui keegi tuleb oma ideega, siis olen tema vastu tõrges. Tegelikkuses tuli ka keegi oma ideega, kuid see haakus nii hästi minu ideega, et minus polnud tõrksusepoegagi. Säh sulle horoskoopi J

*Kolleegiga rääkisime, kuidas me mõlemad püüame vältida Ukraina uudiseid, neid lihtsalt sõidab üli palju uksest ja aknast sisse. Ma tean, kui hirmus see, mis olukorda on lihtsad inimesed seal pandud, see on nii hirmus, et sõnugi ei jätku selle kõige kirjeldamiseks. Kuid paraku on nii, et mingil ajal hakkab selle ekspertide armee arvamiste jms kuuldes tööle küllastatuse efekt ja mõistus tõrgub lõpuks seda infot üldse töötlemast. Muutud apaatseks, väldid uudiseid ja elad üldse vähem meedia elu.

 

12. nädal

 

*Hästi intensiivne ja väsitav päev. Kogu virr-varrist käis õhtul pea ringi. Aga mulle ju meeldib olla aktiivne, kasulik, tegus, seega kannatan siis ebamugavused ära. Siiski see intensiivsus nõudis seekord suuremaid ebamugavusi. Kodus pidin hommikumantli ja villasokkidega teki alla pugema – kütmine lihtsale ei mahtunud enam päevaplaani.

*Ei kontrollinud, kas on taime või juure päev, kuid tomat, porru, basiilik, taketes, pruudisõlg saavad alustada oma elu. Loodan, et seemned on idanemiseks küpsed. Eile põletasin tööjuures küünalt ja täna kargas pähe, kas ma ta ikka ära kustutasin? Egas midagi, pidin autole hääled sisse panema ja kontrollima minema. Ega ma rahulikult ikka olla ei oleks suutnud. Kustus oli.

*Beebsu toodi korraks hoida. Oli nunnu ja nii armas olemine. Aga ei kujutaks enam ette 24/7h hoolt ja valves olemist. Sellepärast vast vanemad naised enam lapsi ei saa :D Minu hoiult viidi beebsu mõne tunni pärast minema ja  vabadus taastus.

*Vedasin end hommikukarguses kõndima ja nägin kuute armsat Bambit. Tasuvad ära need hommikused kõnnid ja eneseületus. Hommikul on enda kiirkorras virgeks tegemine üsna keerukas, või siiski vähese harjutamise viga. End teades, ega ma seda pikalt ei suuda harrastada  ning küll ma taas põhjuse leian, mis mitte minna :D Päevane põnevus kuulus laskesuusatamisele. Ilma kommentaatorite kildudeta oleks põnev,  aga vürts jääks puudu. Õhtul mõtlesin pingsalt, mida ma teen. Näpud sügelevad, aga ei tule ideed, mida nende näppudega teha. Kah probleem :D

*Üle pika aja jäin hilisõhtust filmi vaatama. „Postkaardimõrvad“. Isa uuris oma tütre mõrva. Ja mina ootasin poega koju. Kuidagi õudne oli. Aga poeg tuli.

*Ammune hea tuttav astus läbi. Rääkisime kõik pereliikmed üle nagu ikka, kui  näeme või helistame. Kaua polnud ju näinud, ja ei ole enam üksteise tegemistega kursis. Aga huvi on  ja rõõm nägemise üle ka olemas. 

Õhtu möödus ebaharilikus võtmes, pidasime teise inimese sünnipäeva kolmanda inimese elamises. Oli vaikne ja hubane. Kui mul olid ka väikesed eelarvamused, siis need kohapeal haihtusid ja tõdesin taas, ära eelda, ära pane endale eos mingeid piiranguid ja arusaamu ette.

*Katsetasin uue trenniga, kui seda tantsulist liikumist nii võib nimetada. Oli üsna tore, eks siis aeg näitab, kuidas kulgeb. Muidugi venis päev taas pikaks, aga kompromisse peab tegema, muidu ei oleks miski võimalik.

11. nädal

 

*Käeline tegevus päästaks maailma või vähemalt stressarite mentaalse tervise. Jõudsin sellele järeldusele täna, kui me punusime ja pusisime ja selle juures mõistus puhkas kõigest. Lihtsalt vaatasin, milline oks kuhu sobib ning kujutasin ette, kuidas selles korvis õitsevad suvel pelargoonid või petuuniad või mõned muud lilled.

*Pool päeva pingepeavalu või migreeni või mis ta oli, oli päris hull. Aeg-ajalt see valu mind üles leiab. Pidin ära ütlema toreda sündmuse. Ma ei käi tööl valuvaigistid kotis, aga oleks pidanud. Kasutasin siis kotis olevat validooli ja ühelt maalt valu oligi läinud.

*Eilne peavalu oli ilmselgelt põhjusega.  Et need hädad mind ka üles leiavad. Olin puhta rivist väljas, rullisin terve päeva diivanil poolunes. Üleüldse ei tahtnud päeva mitte millegagi panustada.

*Hommikul olin veel nõrga olemisega, aga söömine aitas ja energia taastus. Võib olla oli siis sellist puhkust ka vaja, pean endale tunnistama.

*Kui maailmaelu on nagu on, siis vähemalt ilmategija tegutseb oma parimas programmis. Sellised võrratud hommikud, päikeselised päevad ja värvilised õhtud, et lausa lust. Kui mu kõrv mind ei petnud, siis lendasid täna haned. Ja siis nägime nelja Bambit ja ühte kotkalist. Kevadised kõnniringid on üldjuhul toredaid kohtumisi täis.

*Kass kerib end nii mõnusasti kerra ja tudub praegu. No neilt oleks õppida küll. Viimasel ajal armastab ta minu sülle end magama kerida. Õhtul avastasin filmi, mis lisandus must see saadete listi. „Minu mehe teine naine“. Loodetavasti ainult filmis.

*Kihutasin ilma asjata ca 50 km, et teada saada seda, mida isegi arvasin teadvat. Seda mõttetut ressursi raiskamist on palju. Praegu närib selline ebaotstarbekus eriti. Pealtnägijas räägiti ka, et huumor päästab maailma, eks ma püüan lollustele huumoriga vaadata. Aga sajatasin ka ikka veidi.

10. nädal

*Võib olla üldine foon hetkel mõjutab, ei tea? Aga mina, kes ma olen tavaliselt vana rahu ise, keda pisiasjad pööritama ei pane, tundsin ärritust ja näitasin seda ka välja, sest ma ei suutnud lihtsalt seda kinni hoida. Olen kokkulepete, mis vett peavad usku. Praegu näib, et on üldine kokkulepete murdmise või lihtsalt kaose ja pessimismi aeg.

*Saime täna ka helesinise taeva ja päikesepaiste saatel pika kõnniringi teha. Lumi kannab hästi ja kohati oli libe. Sõjateated mõjutavad meeleolu, sest ühegi rahumeelse inimese mõistus keeldub mõistmast tapmist, purustamist, hävitamist. Meil on kõik hästi, aga muretut meelt ei ole ei ole ka siis, kui tean, et kõik need pisimured on ju tegelikult tühised, mida ajuti ette tuleb. Lihtsalt ei oska ja ei taha harjuda. Aga eks rõõme on ka. Täna käsi poisslaps. Kass ja koer tegid meile sellist šhoud, mida nad tavaliselt ei tee, see pani lihtsalt naerma ja heldima: olete ikka tupsununnud küll.

*Vaatan telefoni liiga sageli, mida ma sealt näha loodan. Et Venemaa on loobunud rünnakust? Et kõik ongi unenägu? Veetsin täna mõnusa koduse päeva, natuke küürisin, kõndisin, kudusin. Lisaks laskesuusatamine, jms sellised tavalised tegemised. Täna tundus sellest aitamaks, et roosa ja rõõmus olla.

*Päev möödub nii kiirest, alles algas ja juba lõppes. Üsna argine oli ka see päevake. Kuigi et viimane kõrvits sai tükeldatud ja arupeale aetud, puid tassitud ja tööasju tehtud. Ja esimest korda vaatasin häälesaadet ja naersin südamest selle vabameelsuse üle, mida need möödalauljad julgevad.

*Mõni meist on magnet ja tõmbab teatud tüüpi jama kaela. Minu peake hakkab kohe hauduma aitamise-päästmise, elu lihtsamaks tegemise plaane juba eos, ilma et oleks keegi abi küsinud. Kas ema südant tunned sa?!

*Olen kogu aeg omast arust olnud positiivne ja nüüd on mul iga päev kärss kärnas. Täna tahaks ka vinguda nii et vähe pole, tahaks mingeid asju ümber korraldada, täpselt sellisel viisil nagu inimesed oma juttudes tavaliselt korraldavad, kui näevad ja saavad aru, et miski võiks teisiti olla meie riigis. Omaette podisemine laseb ainult auru välja, muuks ei kõlba.

*Rääkisin täna sõbrannega, et see sama koroonaja alguseaegne rusuv tunne on hinges, küllap on see ebakindlus, mis närib. Kõik muutub päevade, tundide, minutitega. Ma saan aru, et see on mugava elu kaotuse kartus, mis morjendab. Küllap meid oligi elu liiga ära hellitanud. Ei sobi see ja teine, ei maitse üks ja teine asi. Minul on mälestustes see maitsemine ja sobimine olemas ning sellega probleeme pole ning olen alati valmis oma vajadused ka ümberhindama, aga ikkagi, tahaks….