Loominguline õunavorm

Aknast välja vaadates pole vigagi, aga õues on jummala külm juba. Kodukask on raagus ja natuke kurb on, et algavad talvevintsutused pole kaugel. Muidugi ei pea meist mitteolenevaid asju vintsutusena võtma, aga millegipärast on nii, et talvel on energiat kuidagi vähem või kui seda ei olegi vähem, siis midagi asjalikku tehtud saab (jõuab) oluliselt vähem kui suvel. Näituseks eile tegin ca 5 tundi süüa ja valmis said ainult ahjukartulid-köögiviljad ja omaloominguline õunavorm ning kulus vaid paar tundi, kui neid enam ei olnud, ja mina nagu polekski midagi teinud. Natuke on ikka hea meel ka, et kiirelt n.ö kaubaks läksid, sest ega ma just väga oma kokkamise oskusega ei hiilga, kuid mõned nipid olen ikka omandanud. Näiteks ahjukartulid on küll klassika, kuid hea maitse annab neile alati küüslaugu lisamine. Sellist täiesti omaloomingulist õunavormi olen teinud sel sügisel sageli, sest õunu jagub ja kuidagi kahju on lihtsalt niisama komposti vedada. Seekord tükeldasin (ei koorinud) Sügisjoonikuid terve klaasvormi täie (sinna mu aeg kuluski), segasin õunad suhkru ja kaneeliga. Peale valasin 4 muna + 2 spl kartulijahu + 2 spl seesamiseemneid + 1 spl suhkrut segu, ning vorm küpses kuni õunad küpsed. Minu arvates on selline vorm parem, kui lihtsalt ahjuõunad, mis jäävad tavaliselt liiga hapud. Piimaga koos sellist magustoitu süüa on imehea. Sarnast vormi võib teha ka näiteks kaerahelveste ja muude seemnetega või ilma seemneteta. Eks see on maitse ja kapis olemasoleva kraami küsimus, tuleb ainult loominguliste silmadega ringi vaadata.