Esimene maasikas ja viimased taimed

Esimene maasikas antakse alati lapsele ja meie pesapoeg on selle sellel aastal saanud. Oli küll vaid veidi hapu kuumaasikas  ja kasvuhoonesse jäänud taime küljest, kuid maasikas on maasikas. Üleüldse praegu näib, et ainsad saakitõotavad viljad on maasikad, sõstrad, õunad, sibulad ehk ka, sest mõni neist on isegi nina mullast välja pistnud. Ülejäänud seemned ootavad kõik vihma. Ja prognoos on kehvake. Aga kui nii, siis nii. Need eelnimetatud tõotavad viljad on ka head ja on kindlasti suureks abiks.

Eile käsin jälle lillemajandust taas täiendamas. Plaanis olid küll ainult kõrvitsa taimed, sest minu enda potti pandud seemned otsustasid mitte idaneda. Aga kui müügikohta jõudsin, siis tuli meelde, et astri taimi võiks olla ja salat ei ole veel tärganud, seega neid võiks ka mõni olla ning lõpuks läks nii, et koju vedasin taimi tunduvalt rohkem kui plaanis oli. Olen kergesti mõjutatav ka, kuigi eilne müüja sõnadega otseselt midagi peale ei pressinud. Aga mõnel inimesel on kohe selline olek, et tahad tema käest osta ja talle head teha. Igatahes oli see minu viimane selleaasta taime ost. Vähemalt müüjale ütlesin, et järgmisel aastal näeme.

Õhtul istutasin taimi ja peksin sääski. Selline idüll sellel aastal. Kui võtabki vinguma, et oi ja ai, ei taha ja kole ja paha, siis tuletan endale ikka ja jälle meelde, et tegelikult on tore, et sääsed söövad, see on lihtsalt osa elusast loodusest ja õnneks ei ole sääsed herilased.