Kordan ennast
taas, et ma ei ole just suurem asi kaardi meister, kuid see asjaolu ei takista
neid meisterdamast. Seekord heegeldasin erivärvi lillekesi ja sättisin neid
kartongile. Kaart läheb minu armsale ämmale. Võib olla oleks lihtsam ja saaks
ka efektsema asja valmis, kui osta poest erinevaid kleepse, sitse, pitse, aga
mina tahaks ikka oma koduseid varusid hävitada ja seega ei soovi kübetki uusi
meisterdamise asju osta. Kipub ju nii olema, et kui miskit materjali ostad,
siis midagi jääb alles ja sellest „midagist“ ei valmi enamasti rohkem midagi.
Seekord heegeldasin varem heegeldatud niitidest ja pärlid on ka kusagil varem kasutuses olnud. Ka kartong on kaustiku tagakaas. Vaid kohvitassialus on uus. Aga minu arvates sai kaart päris uueväärne, sest ma ei haruta ju väga kulunud linikuid ja korja ka väga tuhmunud pärleid.
Igatahes, ise
olen rahul ja ämm ka kindlasti. Midagi hella ja õrna ka siin koroona-paanikas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar