Kuues: neljapäevast neljapäevani

 

18.03. Ma isegi ei tea, miks see nii on, aga millegipärast hakkab alati must stsenaarium mõttes tööle, kui kõik ei ole lähedasel inimesel kõige paremas korras. Mõistus kohe genereerib halva jätku sündmustele. See on vist üldse inimestele omane. Ka Peeter Vähi ja Tiina Jokinen natuke Siberi taigasse eksinuna nägid ette halba, aga lõpuks läks kõik hästi (saade Ürgne maa Siber). Loodame, et meil ka. Ega minu nutt ei aita, ja lõpuks läheb kõik mööda.

19.03 Päike ja lumekruubipilved olid taevas vaheldumisi. Koristasin ja lugesin ning skrollisin liiga palju telefoni, nagu iga sekundi tagant tekiks sinna midagi elutähtsat. :D

ühe õhtu smuuti

ühel hommiku nägu

20.03 Vastikult vilu tuul ja tuisulumi ei ole just kevade alguse puhul oodatud, kuid platsis nad olid. Vaesed luiged järvejääl kaeblesid valjuhäälselt ja minul oli lausa mure, et mis nad söövad, kust nad saavad ja ega ometi rebased neile ligi ei pääse. Laupäev on üldiselt selline päev, kui tahaks perele midagi paremat lauale panna, kuid läks nagu läks, kotlettide sisse pandud kõrvits oli silmaga nähtav ja seda söödi pika hambaga.

21.03 Eilne lumeburgaa sulab täna, kõik teed on lirtsuvat lund täis. Tänane päevaplaan mängiti ümber Oslos, s.t minu päev kulgeb laskesuusatamise rütmis. Olid põnevad sõidud ja lausa kahju, et hooaeg otsa sai. Suusataja-laskja peab ju murdosa sekundi jooksul otsustama, millisel hetkel ta päästikule vajutab, muidu sõidab rong ilma sinuta. Nii juhtus Wiereriga: seisis ja sihtis ja sihtis ja seisis ning kõik lähevad ja tema ikka seisab. Minul on otsustada vaid väikesed asjad. Näiteks täna võtsin kätte ja otsustasin tikkida ära poolelioleva töö ebameeldivaima osa.

22.03. Täna kuulsin kiivitajat ja lisasin oma ringile 1 km otsa. Lugesin Kertu palverännakust ja mõtlesin, et kui tema jõudis kõndida päevas 40km, võin mina ka veidi auru juurde lisada ja kõndida 6km. Mis see siis ära ei ole J Sattusin lugema Alli Kassi blogi, kerisin seda aastaid tagasi ja lugesin nagu raamatut, mille peategelasel on jõudu, arukust, tarkust  ja on antud hetki, mida keegi taha kogeda. Jah elu pakub igale erinevalt. Ühel hetkel on ilu ja teisel on kõik läinud, valida alati ei saa. Mulle pakuti aga sutsuvõimalust ja valisin selle vastuvõtmise.

23.03 Tegin ühe netitellimuse. Millegipärast näib, et ka selline tellimine toob ellu vaheldust, ja pähklid ju, mida ma armastan, ei ole meie poe kaup. Igatahes ei saanud ma selle tellimisega väga hästi hakkama ja konsulteerisin telefoniga üle. Noore mehe hääl ütles, et olete esimene, kes hakkama ei saa, aga aitas abivalmilt siiski.

24.03 Vestlus ühe tohtrihärraga ajas mind kõht kõveras naerma ja tegelikult šokeeris ka. Kui me oleksime olnud semud, siis oleks ta võinud nii pöörduda, aga me ei ole. Õnneks või kahjuks ei ole ma teemade üles võtja, suureks paisutaja. Tal veab. See minu reageerimata jätmine ei pruugi õige olla. Aga olgu tal õnne järgmistega, kes ei ole minusugused leebed. Muidu olekski igav päev olnud, hr doktor tõi kohe vürtsi juurde ja mul ka üks lugu lugudepagasis juures. :D