neljapäev, 4. märts 2021

Kolmas: neljapäevast neljapäevani

 

25.02 Kõik on tavaline, ka see, et ta räägib ja räägib, kuidas nad lastest ei hooli ja neile asu ei anna. Siiski ei ole mul tahtmist olla otsekohene ja öelda, et kallis inimene, need lapsed on sinu töö ja see töö peaks olema seega õnn ja rõõm, sest leib tuleb lauale, päevad on sisukad ja sina oled vajalik. See otsekohesus rikuks suhte ja ütlen vaid: no jah.

26.02 Uued piirangud. Seega unistada suurelt ei ole võimalik. Proovin siis väiksemaid unistusi ja midagi uut võiks siin elus ja ka olla. Seekord haarasin poest kaasa tamarindi paki, mis oli seni maitsmata.



27.02 Päike kuldas metsateid, talvest pole enam jälgegi. Pajukiisud on urvas ja kõnniring oli väsitav-kostutav samaaegselt. Hing ja toorjuustukook olid sööjate ootel, sest rändajad lubasid tulla. Ootasin ja ootasin, lõpuks läksin sauna pahameelt välja higistama. Ja siis nad tulid ning pühkisid ka minu pahameele. Tean ju küll, et lapsed elavad oma elu, mitte minu unistusi, aga mõnikord kipun selle unustama.



28.02 Veebruari viimane päev näitas parimat poolt, päike soojendas, tuuleke paitas. Tegin kokku tulnud perele kiire lõunasöögi ja viisime päälinnalapsed Jägala joa kaudu koju tagasi. Veits jäime küll hiljaks, sest jääskulptuurid, mille pärast ma sinna minna tahtsin, olid juba peaaegu ära sulanud. Ilus oli sellegipoolest. Vaheldust otsisid vist ka teised, sest joal oli ju laulupidu.



1.03 Panen igal hommikul just koroona-jutu ajal teleri mängima. Üks sõna on vallutanud maailma. Selleks sõnaks võiks ju pigem olla rõõm või õnn või sõber või kasvõi koer ja kass.

2.03 Nalja saab mõnikord ise tegemata ka, kuid ise peab ka tegema. Kuidas seletada pantomiimiga raadio Elmar või pampersid J Aga üldiselt ma tajun, et neid inimesi, kes siinkandis oleks päris minu, on raske leida. Töökaaslased õnneks on. Aga seltskond, kus jututeemad kalduvad sügavamasse filosoofiasse,  on minu jaoks veidike too much ja ma tundsin end pisut võõrkehana. Lihtsama variandi puudumisel pean filosofeerimist harjutama.

3.03 Muidu oleks olnud täiesti harilik päev kartulipudruga, kui mitte koer meil pannipesija ei oleks olnud. Ei tea, mis tal küll hakkas :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar