14: neljapäevast neljapäevani

 

13. Vaatasin tagasi ja meenutasin vanu aegu. Oli põhjust, laps sai aasta vanemaks. Tema iga on edasivaatav, mina juba kipun nostalgitsema. Muidu oli täna kiire tööpäev, mil üks „kiire „ kestis 1,5 h, mil pidin digiloo ülekoormatuse tõttu ootama järjekorras, milles olin 11583.

14. Nägin täna elu kauneimat lillekimpu ja sain kuulda midagi sellist, mis pani heldimusest südame põksuma. Minu igaõhtusele tänule lisandub tänulikkust juurde, see on kindel. Can´t wait ja loodan kõike parimat. Ilus päev lastega oli täis ainult rõõmu, puhast, armsat rõõmu.

On ju ilus :)

15. Kas kartul on maas? See on argine maainimeste jutujätkuks küsimus. Nüüd saan öelda, et on maas. Toomingas õitseb, seega vist ka päris õige aeg. Ühe hooga sai mulda ka sibul, herned, punapeet. Veel istutasin lilli ümber ja sättisin õueelu hubasemaks. Rabarberid peavad ka igal kevadel vähemalt kord koogiks saama ja seegi oli täna ära. Kook toorjuustu ja hapukoore kattega oli hetkega pannilt läinud. Õhtul mängisime Aliast. Millal ma viimati oma suurte lastega lauamängu mängisin? Ei tule meeldegi.

16. Panustasin õhtule, sest ilus, vaikne ja soe. Enne õhtut läks mulda veel porgand, mille seemet mul eile ei olnud. Seejärel võtsin telo, raamatu ja heelgeldamise ja istusin suvemajas rahus ja vaikuses. Kägu juba kukkus ja esimesed sääsed asusid ründele. Aga need üksikud pinisejad ei olnud veel häirivad. 

Õunapuuõied on ka alati ilusad.

17. Nagu preemiaks nädalavahetuse töö eest tuli vihm ja kastis. Õhtuks sadu lõppes ja loojangul kerkis piimjas udu ning taevas olid pilved värvunud vahukoorekoogi värvi. Ilus oli. Meil oli täna vestlus: oi, paha-paha, ma ei taha, et võõrad lapsed minu metsas käivad. Mind paneb alati see minu-minu õlgu kehitama. Mida selle minu-minuga ikka lõpuks peale hakata. Lill on lapsele nuusutamiseks ja noppimiseks, vaatamiseks, mis kahju sellest minu maale küll sünniks.

Ilus taevas ja kriipsuke udu on ka näha

18. Pole halba ilma. Panin jope ja pikad kummikud ja kutsa-ringi ka kerges vihmasajus ära ei jätnud. Tavaliselt kuulan metsas kõndides linnulaulu jt looduse hääli, kuid insta Kertu jagas raadio Elmari intervjuud temaga ja essat korda kõndisin ja kuulasin. Koergi esialgu vaatas otsivalt, et kust see hääl tuleb. Kui keegi on nii inspireeriv ja motivatsiooni tõstev, siis seda on lausa kohustuslik kuulata neil, kes aeg-ajalt norutama kipuvad. Koju jõudes vaatasin veel, mida Britt Prantsusmaal teeb ja kui nii edasi läheb, pole telekat enam vajagi – inspireerin end nutiseadmes. Samal ajal ikka heegeldasin ka, sest Eesti naine ei või käed rüpes istuda.

Ülased on mingi kuhja alt end üles upitanud

19. Suvine kalender täitub. Planeerime siin ühte minekut, sest kihk on. Samas ei tea, kui mõistlik see on. Natuke nokk kinni, saba lahti tunne on. Suhtume siis nii, et kui saab on äge, kui ei saa, siis on kurb, aga paratamatu.