Kahekümneesimene

 

*Eile pikk päev on taas tänane väsimus. Maadlesin tõsiselt terve päeva, et mitte tukkuma jääda. Ei no vaata passi, enne kui nii pikki reisipäevi ette võtad, võiks ju öelda J. Aga ega see väsimus ei takistanud planeerimast uut sündmust. Plaan sai taas paika :D

*Terve elektritraaditäis vareseid olid nõu pidamas, traat oli väga lookas.

*Toidutegu-blogi rääkis rõõmust, et see rõõm on üks salakaval tüüp, mis tahab regulaarselt lõkkesse tuld juurde saada, paraku kipub ta tavaliselt esimesena jalga laskma, kui olukord kuidagi pingeliseks läheb. Minu arvates saabub rõõm ka pisukese hilinemisega, s.t mingil sündmuse ajel võib olla kohal teistsugune tundmus, nagu näiteks igavus, tüütus, kannatamatus, kuid alles tagantjärgi saabub rõõm kogetust.

*Täna on aga taas vihmapüha, s.t kallab vahelduva eduga ning tuul ja hallus surub maadligi. Või on see ikkagi alles vembu-tembu väsimus. Võin seda väsimust endale lubada küll.

*Oma hinges ma kõiki oma laste ettevõtmisi õigeks ei pea, loomulikult ma seda neile ei ütle. Emasüda ütleb, et säästa ennast, ole alalhoidlik, ära ela elu keeruliseks, aga samas ma aktsepteerin, sest egas midagi päris hullumeelset ka ette ei võeta. Nii et elan taas kaasa reisihulludele.

*Ostsin paki Digestive küpisiseid, et pesamuna sünnipäeva puhul kooki teha. Kodus maandusin tugitooli ja minu kõhtu rändas pea pool pakki, nii head ja mõnusad, nad lausa palusid: söö mind. Olen täheldanud, kui olen mõnda aega toitunud köögiviljast, siis lihtsalt ei suuda vastu panna ja sööngi järjepanu midagi magusat ja head.  Ainus võimalus end sellest säästa on midagi ahvatlevat koju mitte osta. Aga lapse sünnipäev vajas tähistamist vaatamata sellele, et ta on kaugel, seega traditsiooniline mustasõstra tort pidi ikkagi tulema. Igal õhtul saadan mõttes talle head, et ta leiaks päriselt stabiilsuse elupaiga, kooli ja ka töö suhtes, et tema hinges oleks rõõm ja rahu, tervis korras.  Ma ju tean, et ta saab hakkama, on alati saanud, sest enese kokkuvõtmise ja mõtlemisevõime on tal ju olemas. Aga oh seda ahviarmastust, tahaks ikka veel vati sees hoida.

*No sajab, iga päev. Ühest äärmusest teise. Mõned plussid on muidugi sellel sajul ka: väljas on soe, saan õhtul süüdimatult lugeda, ei pea pingutama õuetööde pärast. Aga plaan oli ühele väliüritusele minna, kuid kuhu sa lähed, kui ei tea, kas sellise sajuga seda peetaksegi. Õnneks taipas korraldaja teavitada. Näis siis, mis homme. Peab harjutama end jooksvalt valmis olema.

*Väliüritus toimus, vaatamata tuulisele rannale ja liivatormile. Öölugude-sari Põksi juures oli tore, minu arvates just eelkõige selle loodud atmosfääri pärast. Kusagil siseruumides oleks tunne jäänud kindlasti teine. Mihkel Raud laulab lives nii hästi, et ihukarvad tõusid püsti. Ja see jutt, seda tal jagub ning teda kuulaks veel ja veel.

*Kultuuri igasse päeva, selle slogani olen omaks võtnud. Näib nii. Täna oli taas kontserti, seekord klassikalise muusika, radadel. Johan Randalu ja Martin Altrov. Ma ei ole hingest nii klassika fänn, aga jälgida muusikute sõrmede liikumist, kuulata neid vahejutukesi, oli äärmiselt tore. Lisaks on hea, et mul oli inimene, kellel sabast kinni võtta ja kaasa haarata. Koos on toredam kogeda!

*Uus päev tõi mustikametsafestivali ja Lenna kontserdi ja õhtuse ujumise ja pitsa söömise ja poole ööni jalutamise ja jõeääres näidiskalapüügi. Niivõrd ilus soe, mahe õhtu, kahju lihtsalt minna lasta tal. Nooruseaeg tuli meelde J

*Eilsel festivalil korjatud marjad tuli ära puhastada, seega terve hommikupoolik oli kindlustatud. Siis aga ihujuuksur jt toimingud, seega oli taas sõit sees. Tundus et lubatud torm ja lubatud suve viimane soe oli inimesed kodudest välja ajanud, liiklus oli kohutav, ummikud, rahvast palju igal pool. Egas minagi olin selles suve viimsepäeva hirmus ja läksin ujuma - mine tea, millal jälle saab. Igatahes tuul oli väga vali, kuid soe ja lainetus korralik, vesi ka soe kui supp. Hea oli, et mul oidu oli ujuma minna, tõeliselt mõnus-mõnus tegevus.

*Torm tuli küll, aga korraks, ja sellega ei kaasnenud meie kodus mitte kui midagi. Õnneks. Aga parem on alati karta veidi rohkem.

*Need festivalid on väsitavad, olen läbi nagu Läti raha. Kuna õues on tuulispask, vihm ja horoskoop käskis nautida, siis koristasin toas kappe. Kolm isiklikku seelikut suutsin sealt eemaldada, siis mõned saunalinad, mis olid ka enne-eestiaegsed. Kahjuks ei tõusnud käsi pluuside-sviitrite hulgas eemaldustööd tegema, oleks vast sealtki võtta olnud, aga hetkel jäi see „äkki" peale. No ja raamat on mul ka pooleli, võtsin aega sedagi lugeda. Muidu oleks ju perfekto päev olnud, kui mu armas lähedane suutnuks oma emotsioone endale hoida. Mina aitan heast südamest ja saan sellegipoolest kogu tema negativismi ja pahameele endale. Ei ole aus.

*Pidin kellegi neutraalsega rääkima ja meil oli nii tore vestlus. Ka minu mure leebus ja suutsin isegi sellepeale mure tekitaja-lähedasega rääkida, kellel omakorda oli ka kõnelemise tuju. Püüan temasse rohkem uskuda.  

*Üle pika aja rõõmustasin kutsut, tegelesin oma lilledega. Kõik vajavad hoolt, kelle olen ära taltsutanud.

*Nostalgia radadel, sõida või autoga kraavi, sest niipalju oli ringi vaadata. Kusagil oli metsa maha võetud, puud ja võsa oli palju 15 aasta jooksul kasvanud, keegi ehitab ja keegi on oma elamise jätnud. Vanade kamraadidega rääkisime selle osa külast, mis veel meelde tuli, üle, ja suundusin koju tagasi. Aastad on oma töö teinud, igatsust pole, kuid huvi veel on ja neid ka, kelle vastu huvi tunda.

*Eile ütlesin küsimise või õigemini lausumise peale: „sa oled kogu aeg lennus“, et nüüd aitab küll, olen kodus ka J Aga ometi läksime linnahalli nostalgitsema ja näitust „Kaduvik“ vaatama. Pean tunnistama, et mälutühjus saatis mind seal. Olen ju käinud seal kontserditel, aga meenus vaid Marju Läniku kontsert suures saalisja Gunnar Graps etteaste merepoolses baaris. Muidu oli hingekriipivalt nukker paik, keldrilõhnaline, rohtukasvanud.

*Eile lapsehoidmine on tänane väsimus. See on fakt, mitte et lapsuke mind väsitas, seda ei tee ta kunagi, aga mu mõistus või vaim või keha ei ole väga aldis võõras kohas magama. Täna tulin koos Läti autoriviga koju. Oli põhjust kiruda neid hulle liiklejaid. Millised möödasõidud, signaalitamine, uhkema auto eelisõiguse hindamine. Olin õhtuni häiritud, et minu manöövrit peeti ma ei tea milleks ja tuututati seal, kus seda ükski normaalne eestlane ei tee. Ohh ma olin puhevile aetud.

*Kolm kurge klu-kluutasid juba sügise nootidel. Võtsin üles sibulad, käisin põldmarju otsimas, korjasin astelpaju marju. Ühesõnaga sügis läheneb sajaga. Õhtu on seevastu soe, vaikne ja rahulikult ilus, istusin oma õue majakeses ja lugesin. Minu kiigega olid küll vahepeal kummalised lood toimunud, nimelt on seal auk, ja see vajab taas tegelemist, aga las praegu olla õhtu idüll ja lugemismõnu.

*Oleme nagu mingid tohutud töömesilased, rassime hommikust õhtuni. Minul oli käsil prahi põletamine, maasikapealsete lõikamine ja peenrapuhastus, seejärel eriti tüütu astelpaju korjamine, ning puude ladumine. Mehe tööd on need millega mina hakkama ei saa.