******

 

* Oktoober algas vahvalt sooja ilmaga. See et sääsed mu tagumiku ära sõid, kui õhtul koduõuel asjatasin, nii tore ei olnud. Peavad ikka pikalt vastu need sääsed. Ja ühe kadunud asja müsteerium sai lahenduse,  olin seda eset otsinud nii maa-alt kui maapealt,  kadunud nagu tinatuhka. Täna aga selgus halenaljakas seik, mis tõi mulle ainult rõõmu,  peale minu on veel susserdajaid. 

* Peedisaak oli sel aastal nii hea, et täna sööme peeti, homme sööme peeti, iga päev peet või kaks. Oli suviselt soe, mis jätkus ka Pärnus Öövalgel valgusšhoul.  Hästi korraldatud üritus. Kuid minu mõtted ja meel olid häiritud, sest olin eelnevalt ühte pakki lunastanud, ja mida kapist kätte ma ei saanud, oli pakk. Raha läks maha ilma piiksuta ja kaup kapis. Igatahes…

* Paki asi lahenes õnneks minu kasuks. Ja siit edasi läks aina paremaks. Oli väga udune hommik. Olin märganud kaltsuka veebilehel ühte nõudekomplekti,  mis mätsiks minu koduga. Läksin siis sellega tutvuma väikese lootusega ehk on ära ostetud.  Aga oli alles,  sooduka päeva puhul sain veel 20 prossa alet ka ja muidugi vedasin oma laadungi autosse. Hiljem uurides selgus, et Ittala eelkäija toode mul puhta muidu käes. Kodus tuuseldasin oma nõusid ja rookisin kapist nii üht kui teist välja. See ost on küll nii, et kui miski kripeldab,  siis tuleb ära teha, ära osta. Need nõud oleksid mul hingel edasi olnud, aga õnneks märkasin õige otsuse teha. Kaltsukast sõitsin sujuvalt läbi udu Sulu külla, kus üks armas naine peab iseteeninduspoodi.  Instagramis märgatud. See sõit kuulub jälle kategooriasse,  kui kripeldab,  tuleb minna. Kui ta oma sotsiaalmeedias teatas, et laupäeval taas küpsetab, näitab kõrvitsaid, siis teadsin, et tahaks oma silmaga näha. Ilus teekond oli, sügiseselt värviline, udu oli eraldi ilu, ja sihtkoht igati sõitu väärt. 

Õhtul võõrustasime saunalisi,  igati tore päev.

* Esmalt kärbsetapp, ei tea, mis pragudest nad tuppa poevad. Koristasin toad ja katsetasin uut teekannu, kannu, millel on küünlad soojendajaks.  Loodan juurutada õhtuse teerituaali oma ellu.

* Olen pika süütenööriga, aga kõik mind ümbritsevad ei ole, nüüd on konflikt kohal. Mina pooli valida ei taha ja tunnen,  et olen seal vahel. Aga muidu oli tore päev, sain tark olla, trenni teha, alustasin uut kudumit.

* Ikka töiselt, kuidas puhkepäeva ikka paremini veeta. Õnneks ajastasin oma tegemised õigesti. Hommikupoole sahmisin lillepeenardes ja lõikasin pealseid, s.t aitab lilledest küll, peenardel enam ilu pole ja sätime talveks. Oktoober on soe olnud, ilmselgelt elus esimest korda korjasin veel mõned kurginupsud nii hilisel aastaajal. Õhtupoole hakkas sadama ja oligi aeg vaaritama hakata. Kui oma peenralt saaki toiduks menetletakse,  võtab see aega, seda enam, et õunakook ja-moos olid menüüs. Nii oligi ootamatult AK ja uudised ning mina ei olnud oma istumist veel maha saanud.

* Startisin hommikul,  sest programm oli pikk, nagu alati,  kui kodust välja sõidan, siis tahaks mahutada võimalikult palju.  Esmalt tädike, tal 90ndad käsil ja ta ootab. Siis kalmistul sügav kummardus vanematele ja rehatõmbed. Minu väike vennalaps oli kodus käimas, oli rõõm temaga kohtuda üle aastate. Kodutares venna toimetamist on alati hea vaadata. Laintelaulu rannas pean kuulama, muidu pole miski õige. Ja siis pika ringiga pere kõige uuem liige, üks sünnipäev listis juures. Kaubandusest ka ei saa mööda, sest söömata ei jõua ringi sõita.

* Pärast seda kui olin Romeo ja Julia ära vaadanud,  mis minu ööune rutiini ümber seadistas,  pidin tõusma ikkagi vara, sest plaanid..

* Uus president vannutati ametisse. Minu jaoks tegi ta end väga rahvalähedaseks ühe lausega, mida teles nägin. Ta ütles, et puhkepäevad on lühikesed ja esmaspäev tuleb liiga kiiresti, et just olen saanud hakata olema ja juba läbi. Minul sama paat.

* Hommikud on pimedad, õhtud samasugused, õues nii nii vihmane ja niiske. On alanud see hooaeg, mis on tituleeritud pimeduse ja sünguse pitseriga . Aga püüan keskenduda trennile, valisin ühe koolituse, alustasin kampsikut ja ees ootab miskit veel.

*Jõudis kätte päev, mil õngitsesin sopa seest porgandid välja, assistendiks kutsa, kes hellitas lootust pallimängule, toppides mulle nina-alla oma palle ja viskerõngaid. Rääkisin küll, et tööaeg, praegu töötame. Hiljem viisin ta järve äärde, et lunastada see tema eiramine. Oli õnnelik küll, sest sai jalga tõsta. 

*Külm tegi selle aasta esimese kallistuse ära, seega enamuse lilledega on nüüd selleks aastaks finito. Aga veel saab lehtedes sahistada, kui usinad koristajad ei ole neid kokku puhunud/riisunud, mõne õuna põske pista.

* Ikka võtan viimast, sõna otseses mõttes. Õunad veel sügavkülma lõikumata, teen seda igal aastal, sest mõnikord tuleb ka talvel koogi isu. Nii ma siis pea hilisõhtuni tükeldasin Lambanina. On viimane aeg, külm on oma töö teinud ja ka see hooaeg on otsas.

* Päevad on tegusad, see mulle meeldib. Täna oli lisaks tavapärasele tore vestlusõhtu.  Ikka imetlen neid julgeid ja otsustusvõimelisi,  keda elu kuidagi pealtnäha viib õigetesse kohtadesse,  kus kukub õige asi sülle. Ole ainult mees ja haara kinni. Koju kotile jõudsin jälle hilja. Mis on viimastel ajal muster juba. Aga tunnike kududa, lugeda on ometi kirss päeval.

* Tänane õhtu viis isa ja poega Ojasid ja ühte hr Indrekut vaatama, kuulama. Oli teistsugune ja üldiselt meeldis, eriti see flamenko muusika kitarril kõlas üliägedalt, muus osas oli veidi kaootiline, kuid siiski südamlik. Isa Tõnu oma luulega äge. Kuid kas see kõik nii pikka sõitu vääris,  ju siis ikka.

* Hommikul viisin taarat, nii kipub olema,  et koju toovad teised, aga ära viin mina. Igatahes pusserdasin seal oma kottidega ja ei jõudnud nii kiiresti peale sööta, kui tšekke sadas 20-sendiste väärtuses masinast välja. Õhtul joogas mulle väga meeldib kuulata seda mõnusat häält, mis innustama ennast armastama,  esiplaanile seadma, sõnu lendas nagu hommikul tšekke ja ma lihtsalt ei oska nõustuda kõigega. Vastasel juhul oleks tegu egoismiga mu meelest.  Aga see ei vähenda seda, et ma ei vajaks midagi eneseusku hoidvat.

*On inimesi, kes tulevad ja lähevad,  kuid mõni neist on ekstra meeldiv, mõistev, loogiline,  lahke.  Täna ta tuli, naeratus näol ja head sõnad huulil. Järgmisel päeval tulid veel ekstra tänusõnad ja foto näputööst, mille nad koos lapselapsega minult saadud inspiratsiooni ajel meisterdasid. Südant soojendav.

* Aga mul jälle kott pakitud ning ootan oma kamraade,  kellega alustada teekonda.  London, me tuleme. Nende reisimistega on nii, et ei julge nii väga rääkidagi,  sest tajun suhtumist - muud sa ei tee, kui reisid. Ikka teen, aga see on üks osa, millele ma ei ei ütle.  Ja selleks,  et lennupilet osta ja tagasihoidlik öömaja bronnida,  ei pea isegi rikas olema. Nagu ikka,  valikute lugu, mida valid elus, või saad valida, sest alati ei saa valida ka. Aga vali, kuniks saad. 

* Sammutud on omajagu. Mulle meeldib siin, kokku on miksitud vana ja uus, on teatud kord olemas, kaost pigem vähe. Valepidi liiklusega harjub,  inimesed on viisakad, ning lisaks ajab kogemustepagas üle ääre, sest sellist halloweeni pole varem kogenud, kõrvitsapidu pole pidanud. Lisaks olen sammunud neid samme, mis kodus tegemata. Vahva oli vaadata teist kultuuri,  teistsuguseid viisakusnorme,  ehitud uksi ja aknaid. Nii, nii tänulik!