Luues enda kroonikat

Mõnel inimesel (ikka minul endal) näib aega palju käes olevat, et tegeleda pealtnäha tühiste asjadega. Aja mõõde on tegelikult üks, kuid hetkel ei oska midagi targemat sellega peale hakata, kui enda sisse veidi vaadata. Et siis jätkan Kroonika lainel, luues enda kroonikat.

Hingeloom: koer vist ikka, kass ka, aga kassi pärast ma oma südant nii ei valuta, kui koera pärast. Koer muudab hinge hellaks.

Salaisik: mul ei ole salaisikut ja ka usaldusisikut mitte. Kuid mõni inimene mõjub selliselt, et jutustan ilma küsimatagi oma eluloo ära. Olen seda teinud ilmselt mitmeid kordi, ja täna mõtlen, et issand, mida ma lobisesin. Mitte et see elulugu nii iseäralik oleks, no juhtumusi ikka on, aga lihtsalt pole vaja niipalju ka lobiseda.

Lemmik avastus: mu laps on suurem ja targem ning enesekindlam, kui ma arvasin.

Inspireeriv inimene: üks vanem pedagoog, kellega on alati tore suhelda, kelles on mingi hoiak, mida tahaks järgida. Tahaks olla tema vanuses tema moodi.

Inspireeriv õhtsöögikaaslane: kes räägib ise ja laseb minul ka rääkida. Minu elus on selline: ühe ämma teine minija.

Viimane ost: lapsele ülikond, endale sukapöiad.

Lemmikhotell: olen reisinud ja ööbinud, kuid ma ei käi hotelle ekstra hindamas. Kui on olemas vajalik, on ok. Vihula mõisa sviit oli luksuslikuim. Aga hotelli pärast tagasi ei kipu.

Vajalik väljaminek: tavaliselt ilma vajaduseta väljaminekut ei tee, kuigi juhtub ka emotsioonioste sekka. Murureha, teadagi miks.

Heategevus: püsiannetus „Kingitud elule“.

Huulepulk: huuleläige ja pean ostma endale uue huulepulga.

Lõhn: Cucci by Cucci, kas just lemmik, aga hetkel kasutusel. Kingitus ja sobib.

Juukseooted: Natura Siberica sarjast sobivad.

Kehatooted: Üks Korea aaloe kreem, on toredas aaloekujulises pudelis, lõhnab ja imendub ka hästi. Aga olen väga laisk kreemitaja, mul puudub järjekindlus. Hakkan hooga ja see hoog raugeb.

Küünelakk: läbipaistev, neutraalne

Minu juuksur: on natuke nagu psühholoog: kuulab ja mõtleb minu räägitule kaasa.

Näohooldus protseduur: naha koorimine, kord nädalas või harvem, jälle see järjekindluse teema.

Kunst minu kodus: Minu lapse joonistatud pilt meie koerast. Ka minu vanatädi perefoto aastast 1915 on nagu kunstiteos, see oleks nagu kinnitatud paksule papile ja on värvilt ka pildile lähedane.

Lemmiktuba: meie köök-tuba, mis laseb mul kokates olla teiste lähedal.

Lemmikmööbliese: minu tugitool, mida võiks nimetada ka sõbratooliks, sest mahun sinna istuma koos sõbraga. Kes tuleb minuga istuma? Mees ei mahu 😛

Reisidelt toon koju: seinataldrikuid

Kodus armastan: oma pereliikmeid ja olla

Viimati kokkasin: eile, tegin pelmeenisuppi ja panin liha marineeruma tamarindi marinaadi. Tamarindi ostsin kaasa oma viimaselt reisilt, kus ma selle ühest Hiinakate poest millegi magusa pähe ostsin (kuigi pakendil oli kirjas koostisained: tamarind, water and salt).😂

Päevarutiin: nõudepesu

Trenn: kõnnin ja teen aiatöid

Lemmik aastaaeg: kevad, kõik ärkab ja saab uueks

Lemmikjalutuskoht: oleks rannas, aga rand on kaugel, seega meie väikese järvekese ümbrus

Viimati ostetud raamat: ma ei osta raamatuid, laenutan raamatukogust, kuid „Naine meie vahel“ sattus minu kätte mööda teisi kanaleid.

Hetkel käsil olev raamat: "Serafima ja Bogdan"

Maailma köök: eesti köök, traditsiooniline toit

Kohvik: Supelsakste interjöör

Magustoit: jäätis iga ilmaga

Kroonika küsis, mina vastan

Kroonika, kroonika, kes loeb kroonikat? Mina loen, küll pisteliselt, aga loen. Sest näod ja nimed, ja tuleb kursis olla. Seda enam, et neid uusi staarikesi tuleb juurde. Keegi Tuleproovi võitja on näiteks uus staar ja muidu ju ei teakski, milliseid prille ja kleite ta kannab, milline on lemmik pood, lemmik äpp jne.😃

Mina staar ei ole, aga edev ilmselt küll, et oma elukatkeid internetti laotan. See on nagu salaja suitsetamine: sa arvad, et keegi aru ei saa, et sa seda teed ja teed edasi. Aga salaja suitsetamine pole keelatud ning salaja avalik olemine samuti mitte.

Täna tuli näiteks mõte käia Kroonika küsimustikku pidi, millele vastas viimati Merit Männiste. Minu käest pole küll küsitud, aga vastan siiski 😋

Sündmus, millega panid oma nime kaardile: Kaardile olen ma sattunud õige pisut: oma erialaga seoses olin teiste arvates lihtsalt tubli. Kui pidada „kaardiks“ hetkelist tähelepanu ja tuleb tunnistada, et see tähelepanu siiski meeldis ja tundsin end lausa staarina.

Sellel suvel ootan: kokkusaamisi sõpradega erinevatest ajastutest.

Viimane saavutus: Kirjutasin positiivse tagasisidega projekti.

Riietus, mis alati hästi läheb: minu korrusseelikud, tunnen end mugavalt neis.

Rannariided: trikoo

T-särgi sõnum: sõnumita

Päikeseprillid: kannan aastaid polaroid klaasidega prille, mille brändi nime ei tea, sest see ei ole minu jaoks oluline. Prillid olid küll suht kallid toona, aga nad on teeninud mind ausalt ja ei ole minu juurest jalga ka lasknud (ei ole neid maha unustanud). Kulumise märgid on küll olemas, aga loodan nendega veel mitmed aastad läbi saada.

Kleit: Mul ei ole palju kleite, kuid üks suvine veidi rahvuslikus stiilis Montonilt ja pidulikumaks puhuks Bastioni kollektsioonist, lapsed aitasid valida.

Igapäevane kott: teksa kott, mille ise õmblesin vanadest püksijääkidest.

Kontsakingad vs madalad jalatsid: väikese kontsaga kingad, paleriinasid ma ei kanna ja ei kannata ka, sest minu jalake nendes end hästi ei tunne.

Tähendusega ehe: kuldsõrmus ja –kett, mehe kingitus, s.t kinkija on tähenduslik.

Lemmiktrend läbi aegade: teksad ja kampsun

Reisikohver: kuna ma ei reisi palju, siis spordikott ajab asja ära: ei tee palju tüli, on kaalult kerge ja võimaldab ka käsipagasiga reisimist.

Lemmikäpp: Instagram on väga tore pildipäevik, ja pean tunnistama, et see insta-haigus on mul olemas. Igast käigust ja liigutusest küll teada ei anna, aga… ega palju puudu ka ei jää.

Sotsiaalmeedia: Muidugi Insta ja näoraamat. Näoraamatusse ma millegipärast niipalju ei postita.  Fb-s ringles nali, et Facebook on nagu külmkapp, mida käid iga viie minuti tagant kontrollimas, ja mina vaatan ilmselgelt fb-sse sagedamini kui külmkappi.😀

Rakendus, mis lihtsustab elu: Google maps ja TarkTee teevad elu tunduvalt lihtsamaks. Olen vilets orienteeruja.

Viimane inimene, kellele sotsiaalmeedias teate saatsid: keegi jagas mingit ringkirjapostitust, et saada mulle tagasi, kui ma olen sinu sõber. Ma tegin seda, s.t tagasi saatsin, aga edasi ei saatnud. Need ringkirjad on tegelikult tüütud, aga kui hea sõber on saatnud, siis tagasi saadan. Et siis seda ikkagi kinnitada, et oled hea sõber küll.😊

Kellega nutiseadmes enim lobisen: oma kaugel elava lapsega, korraldusi jagan kodus olevale lapsele (ikka siis, kui ma kodus ei ole), mõjuvad kirjalikult ja mõjusamalt.

Muusikat kuulan: Youtube ja raadio: Tre raadio satub tavaliselt

Artistid playlistis: LykkeLi, Jaak Joala… Ega neid seal eriti ei ole, kuulan meeleolule vastavalt, ja meeleolu kõigub Leo Rojasist Metallicani. Tegelikult meeldivad mulle vanad rockipeerud.

Telekanalitest jälgin: ETV, Kanal 2 ja TV 3, minu teleka kellaajad on 20.00 kuni 22.30 tavaliselt. Hilisõhtuseid filme vaataks küll, kuid kes hommikul minu eest tööle läheb?

Seriaal: Koduigatsus, Naistevangla. Seriaalidega on nii, et nad kipuvad end selle lõpuks üsna sageli ammendama. Ka Koduigatsuse lõpp oli liiga seebilik ning Naisevangla läks kohtavaks actioniks.

Kõige uuem tehnikavidin: nutitelefon, mis on ka juba 2 ja pool vana.

Jätkub....

Kuulsid või

Kutsu poiss sööma, ütlen mehele. Kuulsid või. Sellega seoses meenub kohe viimane teatri külastus. Vaatasime Endlas „Meri, mehed, maa ja naised“ ( lavastas Ingomar Vihmar), kus oli pea sama stseen. Mulle see estraadietendus meeldis. Alati kui keegi laulab, olen ma müüdud. Seda enam, et Märt Avandi laulis „Maria Luisat“, mis tõi kananahagi ihule. Näitlejad on ka väga head lauljad! Etendus ise koosnes väikestest klippidest ja viib nõukaaega. Seega mul seoseid luua oli, naerda sai ja pisut nukkergi oli kohati. Väga meeldis ka klaverisaatja Rain Rämmel, kelle näoilmeid silmanurgast jälgisin. Ja need ilmed olid nii asjalikud, süvenenud ja lõbusad samuti – ikkagi etenduse osa.

Pärast etendust kohe kodupoole ei rutanud, suundusime hoopis teatrikohvikusse, kus oli jälle muusika. Sedakorda teiselaadne. Kaks lustlikku härrasmeest: STEVE BAKER (suupill) &JULIAN DAWSON (laul, kitarr), kõlasid kokku imehästi. Rahvas elas rõõmsalt kaasa ja tundus, et härrade südamed olid sulanud. Miks muidu nad mängisid ikka ühe ja teise loo veel pärast viimast lugu. Kuigi Elmar Trink oli juba rahvast manitsenud, et härrad jäävad nii söömata (miskit kusagil oli kokku lepitud).

Suvine programm on aga tihe, kultuurikava muudkui täieneb. Üritused kattuvad ja tuleb teha valik. Eilegi õhtul isutas minema, aga tegime kodus nii innuga aiatöid, et kahju oli mehele öelda, et kuuled või, läheme.😏